• Tere tulemast!

    Minu nimi on Jana Kukk, olen koolitaja. Siin lehel leiad mõtteid erinevatel teemadel, enamus millest on tekkinud minu koolituste ja loengute käigus. Mul on väga hea meel, kui Sa arutad nende üle koos minuga!
  • Võta ühendust!

    jana(ät)ideesahtel.ee
  • Sisesta oma meiliaadress, et saada teade meili teel iga kord, kui blogisse ilmub uus postitus.

  • InSpace koolituskeskkond

Lugemissoovitus

Juba ammu ei ole ma sattunud mõnest raamatust suurde vaimustusse. Seda enam kui tegemist oleks olnud õpikuga. Aga eile tabas mind eufooria hoog lugedes ühte projektijuhtimise raamatut. Kasutan võimalust ja jagan seda rõõmu teistega. :)

Eric Verzuh The fast Forward MBA in Project ManagementTeose täispealkiri on “The Fast Forward MBA in Project Management” ja selle autor on Eric Verzuh. Raamat ise on ca 500 lk pikk ja lisaboonusena leiab sellest lingid nii mõnelegi alla laetavale vormile mida annab oma projekti planeerimisel ja elluviimisel kasutada. See mis teeb raamatu eriliseks on autori kogemus – nimelt on Verzuh pikaajalise kogemusega professionaalne projektijuht, kes pakub oma teenuseid erinevatele organisatsioonide ning seetõttu omab kogemust kõiges kolmes sektoris. Sellest tulenevalt käsitleb ta raamatus projektijuhtimise teooriat väga universaalse nurga alt, juhtides aeg-ajalt tähelepanu mõne konkreetse organisatsiooni tüübi või tegevusvaldkonna eripärale. Meeldivaks boonuseks on ka see, et eraldi peatükk on pühendatud projektiportfelli juhtimisele, mis on vajalik, kuid millegi pärast üsna vähe käsitletud teema.

Lõpetuseks tahaks rõhutada, et antud õpik keskendub just nimelt projekti juhtimisele, mitte üksnes planeerimisele, rahataotluse koostamisele, v.m.s kitsale projekti elutsükli aspektile, nagu paljud õpikud seda teevad. Pigem leiab antud raamatust väga põhjalikku ülevaadet sellest, millised kompetentsid, teadmised ja oskused on hädavajalikud projektijuhile selleks, et viia ellu üks projekt edukalt algusest lõpuni, sõltumata sellest, millises valdkonnas tegutsetakse.

Kuidas keskkond mõjutab Sinu loomingulisust?

Koolituse ettevalmistamine on loominguline töö. See kehtib absoluutselt iga koolituse kohta – ka siis, kui ma olen midagi sarnast teinud vähemalt 7 korda, on ettevalmistus ikkagi väga suurt keskendumist ja loovust nõudev protsess. Ja kui ma teen midagi absoluutselt uut enda jaoks, siis vaja läheb kordades rohkem inspiratsiooni.

Viimase paari aasta jooksul olen pannud tähele, et valmistades ette mõne suurema koolituse kava või tegeledes muu loomingulise projektiga, on mul seda suhteliselt keeruline teha kontoris või kodus. Üha rohkem olen hakanud tööd tegema kohvikutes. Kui ühel hetkel tuli see teema ette vestluses ühe minu kolleegiga siis selgus, et ka temal on loomingulisust nõudvate ülesannete puhul tekib soov põgeneda tavalisest keskkonnast.

Kui kodu ja kontor ei sobi, siis milline on see õige keskkond loomingulise protsessi jaoks? Millised elemendid (peale kohvimasina) peavad seal olema, et töö sujuks? Otsides vastust sellele küsimusele leidsin huvitava artikli selle kohta, kuidas ruumi kujundus mõjutab meie tööd ja tuju. Allpool on mõned huvitavad punktid, mida on hea meeles pidada (k.a. koolitusruumi valiku tegemisel):

  • kõrge laega ruum soodustab abstraktset mõtlemist, madalad laed, vastupidi, on head, kui soovid keskenduda detailidele
  • looduslik vaade (mets, park, põld vms) aitab suurendada keskendumisvõimet
  • kunstvalgustus ei aita kaasa keskendumisele. Kuna meie keha loomulik rütm eeldab, et päeval oleme me ärkvel ning öösel magame, siis maksimaalse keskendumise tagamiseks on vaja maksimaalselt loomulikku valgustust tööruumis.
  • juhul, kui soovid lõõgastuda, siis selleks sobib kõige paremini ruum, milles on tagasihoidlik valgustus ning põrandal on vaip.

Tundub loogiline, kas pole? Kindlasti on igaühel meist omad eelistused, kuid tundub, et üldjoontes peaks need reeglid toimima. Kui alles hakkad oma töökeskkonda kujundama, siis soovitan kindlasti enne lõpliku kujunduse valikut vaadata üle lisaks eelpool toodud lingile ka see tööruumi kujundust puudutav artikkel.

PS: Selle postituse kirjutasin valmis kohvikus NOP mille kujundus ja saiakesed soodustavad, minu meelest, loomingulisust väga hästi.

Mittetulundussektor ja konkurents

Kirjutan taas ühest küsimusest, mille üle tekis mul hiljuti grupiga põnev arutelu, ning mis tõenäoliselt on täna üsna aktuaalne Eesti kolmandas sektoris: kas konkurents mittetulundussektoris on aktsepteeritav?

Kui ma palusin koolituse osalejatel vältida sõna “konkurents” oma organisatsiooni arengu riskide määramisel, siis tekitas see grupis päris suurt pahameelt. Omalt poolt tõin sellise sõnakeelu argumendiks asjaolu, et mittetulundusliku organisatsiooni olemus välistab igasuguse konkurentsi võimaluse, kuna organisatsioon luuakse lähtudes ühiskondlikust vajadusest. Seega: ideaalis on enne vajadus ja siis on organisatsioon. Ja nüüd vastake ausalt – mitu sellist mittetulundusühingut Te teate?

Ka juhul, kui ühe probleemi lahendamiseks eksisteerib kaks (või rohkem) organisatsiooni, ei saa nad oma vahel konkurendid olla, kuna nende tegevus (ja sellest tulenevalt ka see, et nad eksisteerivad) peaks täies mahus teenima ühiskonda, ja seeläbi ka eksisteerimise eesmärk peaks olema sotsiaalse kapitali loomine, mitte iga hinna eest ellu jäämine (loe: kliendi eest võitlemine). Kui ei ole vajadust, siis ei ole ka MTÜ’d.

See on teooria. Tänane praktika on on pigem see, et suurem osa mittetulundussektorist tegutseb igapäevaselt eelkõige ellujäämise nimel. Siiani ei ole ma kokku puutunud ühegi organisatsiooniga, mille juht või liikmed on võtnud kätte ja tõsimeeli kriitiliselt analüüsinud oma olemasolu õigustatust ja vajalikkust. Pigem lähtutakse sellest, et organisatsioon eksisteerib, ning enamasti on sellel on olemas ka rahaliselt mõõdetavad igapäevased vajadused, mida on vaja katta. Juhul, kui sihtrühm ja rahastajad organisatsiooni vajalikkusest aru ei saa ning tegevust ei toeta, siis üldlevinud arvamuse kohaselt on nii pigem nende saamatusest, kui organisatsiooni missiooni küsitavuse tõttu.

Siit küsimus laiale ringile: kui suur osa Eesti kolmandast sektorist jääks järgi, kui mittetulundusühingu jätkamise tingimuseks oleks seatud defineeritud ja sihtrühma poolt aktuaalseks tunnustatud missioon?

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.