Omas rütmis ajaplaneerimine


Kas oma päevaplaani kujundamisel arvestad Sa oma biorütmidega? Kui ma seda küsimust inimestele esitan, siis suurem osa nendest vaatab mulle imelikult otsa ja sõnub, et tööpäev on üheksast viieni ja biorütmid ei puutu asjasse. Samas, kui nendega põhjalikumalt vestelda siis selgub, et tegelikult tavapärase 8-tunnise tööpäeva jooksul jõuab nende keha kondtrolli asjade tulemuslikkuse üle mitu korda üle võtta.

Näiteks üsna tavaline on see, et inimesed kurdavad, et pärastlõunased koosolekud kipuvad “ära vajuma”, kuna pooled osalejad on unised ja tulemuslikku arutelu on nendega keeruline arendada. Või et täpselt siis, kui keskendumisvõime tõuseb ja töö hakkab edenema on juba aeg koju minna.

Me kõik paneme neid asju tähele. Miks seda aga mitte ära kasutada enda kasuks? Enamus töökohti võimaldab nii palju paindlikkust päevaplaani osas küll.

Ise olen alati arvanud, et olen pigem õhtune töötaja ja hommikul ei ole midagi paremat, kui magus uni. Siis aga juhtus nii, et üks mu töökoht nägi ette hommikust (ebainimlikult varahommikust!) pressiteadete kirjutamist ja väljasaatmist. Hakkasin ärkama kolm tundi varem kui enne ning avastasin enda suureks üllatuseks, et tegelikult asi ei ole üldse hull. Vastupidi: vahemikus 6:00 – 10:00 jõudsin ma teha sama palju asju kui tavapärase üheksast-viieni tööpäeva jooksul. Keegi ei seganud, ümberringi oli vaikus, ja mõte jooksis.

Samas panin tähele, et kusagil kella kümnest läks asi raskemaks. Liiga palju segavaid faktoreid – kõned, e-mailid, keha tahab juba süüa saada, jne… Ideaalne aeg trenni minekuks! (Ja lisaks veel säästab hommikuse trennipaketiga raha ka :))

Pärastlõunane aeg on jällegi on minu jaoks suurepärane selleks, et inimestega vestelda või lugeda. Igasugune loomingulise töö tegemine tuleb sel ajal väga raskelt, aga samas uue info vastuvõtmise võime on maksimumi lähedal.

Mõistagi, igaühe graafik on erinev. Ameerika teadlased uurisid välja, et keskmise teismelise aju õpib kõige paremini vahemikus 19:00 – 01.00. Tudengina olen ka mina öösiti õppinud. Nüüd olen ilmselt vanaks jäänud ja peale 19:00 tahaks juba ainult puhata. Aga mõnelt tegelaselt saan jällegi töömeile kell kolm öösel, ja seda üsna regulaarselt. Ilmselt siis on tema biorütm selline, et öösel mõte jookseb kõige paremini.

Kokkuvõtteks. Soovitan igaühel, kellel tekis mõte, et päevad võiksid olla tulemuslikumad, katsetada erinevaid variante. Võib lausa mõnda aega pidada n.ö. aktiivsuse päevikut – märkida päeva jooksul üles millal mõttetöö sujub kõige paremini ja millal tuleb hoopis kerge uni peale. Mõne nädala pärast on pilt selge ja saabki päevaplaani koostada nii, et väiksema vaevaga suurem töömaht tehtud ja veel vaba aega ülegi.

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s