Kolm küsimust KÜSKi Vabaühenduste programmi juhile Mari-Liis Dolenkole


Mari-Liis Dolenko

Iga “projetikirjutaja” on suure tõenäosusega vähemalt korra mõelnud, kuidas hindaja tema projekti näeb, millised on samale konkursile laekunud teised projektid ja millistele detailidele peaks tähelepanu rohkem pöörama, et projekt oleks rahastaja hinnangul suurepärane.

Olen sellest juba kirjutanud mitme erineva nurga alt, aga sel korral on postitus eriline. Selleks, et saada paremat ülevaadet Eesti projektimaastikust, võtsin ühendust KÜSKi Vabaühenduste toetusprogrammi juhi Mari-Liis Dolenkoga, kes vastas küsimustele, mida Ideesahtli lugejad aegade jooksul mulle esitanud on.

Ideesahtel: Eesti kolmandal sektoril tervikuna on pikaajaline kogemus projektirahade taotlemisel. Erinevatel perioodidel on aga olnud erinevad trendid: aegade jooksul on „moes” olnud mitmed erinevad teemad ja projektitüübid. Millised teemad ja valdkonnad tunduvad praegu toetuse taotlemisel kõige populaarsemad? Ja milliseid võiks Sinu hinnangul rohkem tulla?

Kysk_logoMari-Liis: Trendid on minu hinnangul olnud pigem seotud ühelt poolt ühingute rolli teadvustumise ja ehk ka muutumisega ühiskonnas, teisalt aga nende endi vajadustega või siis pigem oskustega oma vajadusi ise adekvaatselt hinnata ja nende arendamisega tegeleda. Üldpilt on see, et pigem ei toetata ühingute projekte lihtsalt tegevuste tegemise pärast, vaid hinnatakse nende tulemusi, mõju – kõik rahastajad liiguvad selles suunas.

KÜSKi kogemusest rääkides – meie fookus on alati olnud ühingute tegevussuutlikkust tõsta ning hea meel on näha, et järjest enam tegeletakse oma arenguvajaduste kaardistamisega ning siis ka meie toel arenguhüppe saavutamisega, ükskõik mis valdkonnas avalikes huvides tegutseva ühinguga siis tegemist on. Oleme viimastel aastatel üsna palju ühingute tähelepanu juhtinud omatulu teenimise võimekuse arendamisele – meie toel on neist mitukümmend üle Eesti hakanud tegelema sotsiaalse ettevõtlusega ja ka avalike teenuste osutamisega koostöös avaliku sektoriga. Ühiskonnas on ilmselgelt hakatud rohkem teadvustama vabaühenduste rolli inimeste igapäevaelu korraldamisel, huvikaitsel. Ma ütleks, et tahe oma eesmärgi saavutamiseks professionaalselt tegutseda ei ole niivõrd seotud trendidega, kuivõrd loomulik areng. Kindlasti ei ole ainult projektist projekti elamine jätkusuutlik viis. Sellest on hakatud järjest enam aru saama ning oma tuluallikaid rohkem läbi mõtlema. Sõltuvalt ühingust ja tema tüübist saab erinevais variatsioonides mõelda omatulu teenimisele, liikmemaksudele, annetuste kogumisele, ka strateegilisele koostööpartnerlusele.

Ideesahtel: Rahataotluste arv ei ole vist viimaste aastatega kuigi langenud. Kuidas aga hindad taotluste kvaliteeti? Millele võiksid organisatsioonid suuremat tähelepanu pöörata?

Mari-Liis: Eks neist aastate jooksul üle Eesti korraldatud projektijuhtimise koolitustest on miskit kasu ka olnud. Kõige olulisem muutus ongi vast olnud see, et ühingud on hakanud rohkem mõtlema tulemustekeskselt – et mis on see muutus tegelikult, mida ma oma projekti läbiviimisega ühiskonnas/kogukonnas saavutada tahan ja kas need projektis valitud meetodid on selle saavutamiseks need kõige õigemad selle saavutamiseks. Kindlasti on aga siingi veel üsna pikk maa minna, et tekiks harjumus iga tegevusega seoses nõnda mõelda. Õnneks on ühingutel palju häid abilisi: üle-eestiliselt toimetavad maakondlikud arenduskeskused, kus vabaühenduste konsultandid nõustavad ühinguid iga päev nii oma tegevuse kui ka projektide planeerimisel; KÜSK andis eelmisel aastal välja elektroonse abivihiku, millega soovitan kindlasti tutvuda, aga ka mõju hindamise käsiraamatuga, mis on väga praktiline abivahend oma organisatsiooni laiemaks diagnostikaks.

Ideesahtel: Kas oskad öelda, millised küsimused on kõige aktuaalsemad pärast rahataotluse positiivset otsust? Milleks peaks organisatsioon ennast ette valmistama?

Mari-Liis: Kui ühing on läbi mõelnud oma tulevikustsenaariumi, adekvaatselt hinnanud oma hetkeolukorda ning sellest lähtuvalt projektid kirja pannud, siis ei olegi midagi ekstra vaja rohkem ette muretseda. Tuleb hakata projekti ellu viima. J Reaalsuses aga tihti siis probleemid tekivadki, kui on lähtutud projektikonkursi/vooru temaatikast ja mitte niivõrd oma ühingu eesmärkidest ja vajadustest ning siis tekib ka projekti elluviimisel probleeme. Enamjaolt on võimalik aga probleemidele koos rahastajaga lahendus leida, tuleb ainult suhelda. KÜSK rõhutab seda alati igal pool üle, et kui tekib seoses projekti elluviimisega takistusi, muresid või on need alles kahtluste tasandil, siis tuleb kohe rääkida. Seni on see hästi toiminud. Ja muidugi võiks projekti elluviimise ajalgi rahastajat oma tegevustega mõneti kursis hoida – kui aeg võimaldab, siis tuleme hea meelega mõnest projektisündmusest osa saama – et saada head tunnetust, mis üle Eesti vabaühendustes toimub. Usun või vähemasti loodan, et see on ka teiste rahastajate praktika.

Hea lugeja, kas Sul on mõttes mõni küsimus mõne fondi või programmi esindajale, mida ma võiks järgmine kord küsida? Anna kommentaarides kindlasti teada!

 

2 thoughts on “Kolm küsimust KÜSKi Vabaühenduste programmi juhile Mari-Liis Dolenkole

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s