Mõtle nagu disainer: tööriist sotsiaalse innovatsiooni loomiseks


Disainmõtlemine on üks nendest moodsatest terminitest, millest kõik räägivad, kuid vähesed teavad, kuidas see päriselt väja näeb ja toimib. Selles postituses püüan üldjoontes lahti seletada, millega on tegemist ning kuidas see saaks kolmanda sektori tegemistes kasulik olla.

designthinkingEnamikel meist seostub sõna disain esemega, mis näeb imelik välja, millel on arusaamatu otstarve ja mis maksab ilmselgelt liiga palju. Disainmõtlemine on aga midagi hoopis muud. Kui rääkida definitsioonist, siis tõenäoliselt kõige tabavamalt kirjeldas disainmõtlemist IDEO juht Tim Brown: „see on tehnoloogia, inimeste vajaduste ja majanduslikult elujõuliste lahenduste omavahel kokku toomine”. Kõlab sedamoodi, et see võiks olla kasulik sotsiaalsele ettevõtjale või mittetulunduslikule organisatsioonile? Vaatame lähemalt. 

Aga kuidas mõtlevad disainerid? Disainmõtlemine tugineb kolmele peamisele lähtepunktile: empaatia, loov mõtlemine ja ratsionaalsus.

Mida tähendab disainmõtlemine?

Reaalsuses tähendab see seda, et esiteks lähtub disainmõtlemine vajadusest. Kusjuures tegemist ei ole “ma arvan, et sihtrühm vajab” vajadusega, vaid tehakse tõepoolest kõik, et sihtrühmaga samastuda, selle mõtlemisest ja käitumisest aru saada. Empaatia võimaldab avastada tõelised valupunktid ning keskenduda õigetele probleemidele lahenduse otsimisele.

Selleks, et leida nendele probleemidele lahendust, ei piisa praktiliselt kunagi olemasolevatest standardsetest lahendustest. Innovaatilisus on oluline, kuid see ei tähenda, et alati peab leiutama midagi, mida ei ole olemas. Innovaatiline ja loov lahendus on ka see, kui kasutada teiste eluvaldkondade praktikaid, kogemusi neid konkreetsele olukorrale sobivaks kohandades.

Kuid kaugeltki mitte kõik loovad lahendused ei ole alati mõistlikud. Disainmõtleja jaoks on ratsionaalsus olulisel kohal. Ratsionaalsus on oluline eelkõige jätkusuutlikkuse aspektist: kui pakutud lahendus ei pea pikalt vastu, siis ei ole ka selle elluviimisel suurt mõtet.

 Kus disainmõtlemist kasutatakse?

Disainmõtlemine on viimase viie aastaga levinud üle valdkondade meeletu kiirusega. Loomulikult kasutatakse seda uute toodete loomisel, kuid peale selle lähtuvad disainmõtlemise põhimõtetest sotsiaalne disain, teenusedisain, organisatsiooni- ja ärimudeli disain, kasutajakogemuse disain … loetelu võib jätkata lõputult. Kõik valdkonnad, kus on oluline tõepoolest toimiva ja jätkusuutliku lahenduse loomine on vaikselt võtmas kasutusse disainmõtlemise vahendeid.

Mitmed kolmandas sektoris tegutsevad praktikud on juba ka avastanud, et disainmõtlemise tööriistad on eriti suureks abiks sotsiaalsele ettevõtjale ja MTÜle kes on teistest enam huvitatud nii sihtrühma abistamisest kui ka innovaatilise ja jätkusuutliku lahenduse loomisest.

Kui soovid disainmõtlemisest rohkem teada saada, tutvuda selle meetoditega ja leida midagi, mis saaks ka Sinu organisatsiooni tegevust paremaks muuta, siis soovitan tutvuda Stanfordi ülikooli disainmõtlemise videokoolitusega (inglise keeles). Video kestus on 1 tund ja 20 minutit, aga see aeg tasub ennast ära, kuna sellesse on mahutatud mitmepäevase koolituse materjal ja meetodid.

One thought on “Mõtle nagu disainer: tööriist sotsiaalse innovatsiooni loomiseks

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s