Rahataotluse koostamise 3 + 1 peamist viga


Kas oled puutunud kokku olukorraga, kus suurepärane projektiidee ei saa fondi projektikonkursil nii kõrget hinnangut, mida ta esitaja seisukohast vääriks? Selle põhjuseid võib olla palju ja kõiki neid ei jõua eales üles lugeda.

Ometi tahaks ma selles postituses tuua välja kolm (+1) tüüpilist rahataotluse koostamise viga. Neid vigu toovad projektikonkursite hindajad välja kui peamisi põhjuseid, miks üks projekt ei saa hindamisel nii palju punkte, kui ta tegelikult võiks.

nr1Viga: kasutad rahataotluses liiga keerulist keelt.

Rahataotluse koostamisel soovime me jätta, olgu see siis teadlikult või teadvustamatult, projekti hindajale parima võimaliku mulje. Väga tihti, püüdes näidata ennst parimast küljest, kasutame me professionaalset terminoloogiat või keerulist lauseehistust. Tegelikkuses mõjub see aga vastupidiselt.

Suure hinnatavate projektide mahu juures tahaks hindaja saada ülevaate projektist võimalikult kiiresti ja lihtsalt. Seega on hoopis parem kirjutada lühidalt, konkreetselt ja ilma üleliigse keerukuseta. Peab arvestama ka seda, et projekti hindaja ei pruugi olla liiga hästi kursis konkreetse projekti temaatika ja terminitega.

Mida peaks tegema?

Kui tahad, et Sinu taotlus saaks kõrge hinnangu, siis kirjuta see võimalikult konkreetselt ja arusaadavalt. Väldi lühendeid, erialatermineid, liiga pikki ja keerulisi lauseid.

nr2Viga: keskendud projekti tegevuste detailsele kirjeldusele, kuid unustad välja tuua, mis on see pikaajaline muutus, mida projekt kaasa toob. 

Ükski rahastaja ei ole huvitatud toetama ühekordset ettevõtmist. Selleks, et olla rahastamist väärt, peab projekt tooma kaasa märgatava muutuse (loomulikult paremuse poole).

Pea kõikidel projektidel on see pikaajalise mõju aspekt olemas, kuid suur osa taotlejatest ei too seda välja. Isegi juhul, kui projekti hindaja tutvudes projekti tegevuste plaaniga aimab, et neil võiks pikaajaline mõju olla, ei jää ta iseseisvalt nuputama, mis nad olla võiksid.

Mida peaks tegema?

Too oma taotluses selgelt välja, millist muutust ootad pärast projekti realiseerimist, mis täpselt läheb ühiskonnas (kogukonnas, organisatsioonis jne) paremaks, kui see praegu on. Kindlasti seleta lahti, kuidas projekti tegevused selle muutuseni viivad. Võimalusel näita ära, milliste näitajate abil saab projekti lõppedes aru, et muutus on tõepoolest toimunud.

nr3Viga: sa oled liiga tagasihoidlik oma organisatsiooni tausta kirjeldamisel.

Kuigi räägitakse, et tagasihoidlikkus on voorus, siis projektikonkurss ei ole see koht, kus see väide paika peab. Eriti suuremate (kallimate) projektide puhul on rahastajale oluline olla kindel, et tema poolt eraldatud vahendid on kindlates kätes.

Mida keerulisemaid probleeme (sotsiaalseid, tehnilisi vms) Sinu projekt käsitleb, seda olulisemaks osutub sinu (organisatsiooni või projekti meeskonna) varasem kogemus ja kompetentsid. Rahastaja peab veenduma, et sa tead, mida sa teed, ja tõenäosus, et projekt ebaõnnestub ebakompetentsuse tõttu, on minimaalne.

Mida peaks tegema?

Kirjelda põhjalikult oma organisatsiooni asjakohaseid kogemusi. Kui on võimalik välja tuua mõned suuremad saavutused (nagu nt sertifikaadid, koolitused, varasemad projektid, osalemine valdkonna ekspertgruppides jms), siis kindlasti on vaja seda mainida. Juhul kui organisatsioon on alles noor ja pikaajalist või kogemust ei ole ette näidata, siis kindlasti on mõnel üksikul projekti meeskonnaliikmel CVs midagi sellist , mida tasuks mainida.

Need on tüüpilised eksimused, mida rahataotlustes väga tihti kohtab. Kuigi tegemist ei ole tuumafüüsikaga, jääb ikkagi väga palju suurepärase potentsiaaliga projekte just nende puuduste tõttu rahastamata.

Lisaks nendele kolmele tüüpeksimusele toovad projekti hindajad välja veel ühe vea, mida teevad paljud organisatsioonid projektikonkursitel osaledes.

NBVeel üks viga: Sa esitad korduvalt sama projekti.

Kui Sa oled üks kord rahataotluse esitanud, siis edasi on kaks varianti: projekt kas saab rahastuse või mitte. Ma arvan, et ei pea selgitama, miks üks kord eitava vastuse saanud projekti ilma paremaks muutmata taaskord esitada ei tasu.

Keerulisem lugu on aga heakskiidetud projektidega. Väga tihti tekib ahvatlus esitada taaskord projekt, mis on ühe korra juba edukalt läbi viidud. Siiski ei tasu seda teha.

Põhjus peitub selles, et iga projekti eesmärk on luua positiivne muutus (vt viga nr 2), ehk jõuda piltlikult öeldes punktist A punkti B. Kui Sa oled projekti korra ellu viinud, siis see muutus peaks olema saavutatud, järelikult isegi sarnast projekti taas algatades ei alusta sa enam punktist A.

Sellest tulenevalt peaks teisele ringile minnes kindlasti vaatama üle projekti lähteolukorra kirjelduse ja püstitatud eesmärgid ning tooma oma rahataotluses selgelt välja, et kuigi projekt on eelmisele sarnane, on siiski tegemist juba teise sammuga ning see viib Sinu organisatsiooni juba punkti C.

Kui tahad testida, kuidas nende vigade vältimine Sinu organisatsiooni raha taotlemist edukamaks muudab, siis vali endale sobiv projektikonkurss välja ja proovi järgi. 

Kui Sul on aga sellele eksimuste nimekirjale veel mõni punkt lisada, anna kommentaarides sellest teada.

2 Replies to “Rahataotluse koostamise 3 + 1 peamist viga”

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s