Stefan Krook: rootsi ettevõtja, kelle jaoks ei ole raha kõige olulisem


Stefan KrookOktoobri esimeses pooles käisin Rootsis teenusedisaini konverentsil. Sellel üritusel õnnestus mul kohtuda ühe väga erilise ettevõtjaga.

Stefan Krook on Rootsi ettevõtte Kivra asutaja ja juht. Tema karjäär algas varakult ja väga edukalt: juba 24-aastaselt asutas ta ettevõtte Glocalnet, mis pakkus peagi konkurentsi Rootsi telekommunikatsiooni monopolile, ning kõigest viie aastaga viis Stefan selle börsile.

2002. aastal tegi ta aga oma karjääris suure pöörde. Sellest, millega ta nüüd tegeleb ning kuidas ta selle tegevuseni jõudis, vestlesin ma Stefaniga allpool toodud lühikese intervjuu raames.

Ideesahtel: Kuna ma eeldan, et suurem osa meie lugejatest ei ole Kivra’st kuulnud, siis palun tutvusta põgusalt, millega täpsemalt tegemist on. Millega te tegelete ja mis on selle ettevõtte mõju? Ja kuidas Sa kategoriseeriksid Kivra’t – kas see on sotsiaalne ettevõte või siis sotsiaalselt vastutustundlik äriorganisatsioon?

Stefan Krook slaid
“Äril on väga oluline roll maailma paremaks tegemisel”

Stefan: Kivra on turvaline digipost. Rootsis, nagu ka paljudes teistes riikides, saadavad suured ettvõtted, nagu pangad, kindlustusettevõtted, kohalikud omavalitsused jne laiali väga palju “aknaga ümbrikke”. Seni puudus turvaline lahendus digitaalseks kommunikatsiooniks (e-post ei tööta, kui tegemist on tundliku infoga). Me oleme loonud teenuse, mis lahendab need probleemid nii saatja kui ka saaja jaoks … Aga ka keskkonna jaoks.

Kivra on tavapärane kapitalistlik ettevõte, kuid kogu selle DNA – põhjus, miks mina ja paljud teised tiimiliikmed siin töötavad – seisneb selles, et me püüame lahendada probleemi, milleks on puude raiskamine ja ebavajalik logistika kirjade transportimisel ja sellega kaasnev keskkonna saatmine. Investorina ma olen vaadelnud seda tegevust kui panust positiivsesse keskkonnamõjule.

Ideesahtel: Lisaks oma tegevusele Kivra’s oled Sa ka GoodCause fondi esimees. Mis on selle ettevõtmise eesmärk ja tegevused?

Stefan: Fond alustab ja juhib ettevõtteid, mis võivad esindada ükskõik mis valdkonda. Nende ettevõtete eripära seisneb selles, et kogu tulu annetatakse “heade” eesmärkide saavutamiseks. Omanikele ei jää midagi, kuna kogu kapital on algselt fondile annetatud.

Ideesahtel: Ma tean, et sa oled aastaid tegutsenud “tavalises” ettevõtluses ning oled seal saavutanud väga suurt edu. Mis pani Sind vaatama sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse poole? 

Stefan: Ma lugesin raamatut “Õnn” (“Happiness”) mis kirjeldab Dalai-laama mõtteviisi. Järeldasin selle raamatu põhjal, et ma pean tegema seda, milles ma olen hea (minu puhul oli see ettevõtlus), kuid sealjuures veenduma, et see loob maksimaalse positiivse mõju.

Ideesahtel: Eestis on praegu suhteliselt levinud eelarvamus, et tõeliselt positiivse sotsiaalse mõju loomine saab vaevu olla tõeliselt kasumlik. Mida Sa sellest arvad? Kas on olemas mingisugune piir, milliseid ühiskondlikke probleeme võiksid mõjutada sotsiaalsed ettevõtjad?

Stefan Krook1
Stefan Krook, oktoober 2014

Stefan: Ettevõtted, mis teevad head, võivad olla äärmiselt kasumlikud või võivad ka kaotada raha. Samamoodi nagu kõik teisedki ettevõtted. Samas peab ettevõte teenima kasumit, kuna vastasel juhul on see mittetulundusühing.

Ma usun, et ettevõtetel on meeletu potentsiaal teha head, luua positiivne mõju sotsiaalses või keskkonna valdkonnas. Investeerimine mõjusse on investeerimine millessegi, mille fookuses on eelkõige sotsiaalne aspekt. Kuid see ei ütle midagi selle kohta, kui kasumlik ettevõte saab olla. See ütleb üksnes seda, et finantskasum ei ole esimene prioriteet.

Selle juures ma kordaks, et ettevõte peab olema kasumlik. Vastasel juhul ei ole tal võimalust luua suurt positiivset mõju.

Ideesahtel: Minu viimane küsimus on üldisem: mis on Sinu meelest üldine vastutustundliku ettevõtluse perspektiiv? Kas vastutustundlikud ettevõtted jäävad “eraldi liigiks” ja tavaettevõtted kasutavad SCR’i puhtalt turundusatribuudina? Või maailmaparandamise filosoofia levib ärimaailmas laiemalt?

Stefan: Ma pigem usun teist varianti, aga see on pikk teekond. See eeldab muutust selles, kuidas me näeme eri ühiskonnaosade rolle. See ei muutu viie aastaga. Võimalik, et viiekümnega. Võib tunduda, et see on igavik, aga ma loodan elada nii kaua, et seda ära näha. Ehk suurem osa ettevõtetest jõuab nii kaugele ajaks, kui ma saan 90.

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s