Mida võiks Specialisternelt ja Mobile Schoolilt õppida? 3 mõtet.


Kirjutasin varasemalt IT teenuseid pakkuvast Specialisternest ja tänavalapsi innustavast Mobile Schoolist. Nende kahe organisatsiooni lähenemisel ühiskondliku muutuse loomisesse on nii mõndagi ühist, millest tasub eeskuju võtta. Toon siin postituses välja kolm mõtet.


nr1Mine prügimägedesse ehk tunne oma sihtgrupi vajadusi

Nagu Mobile Schooli asutaja Arnoud oma kõnes[1] väljendas, siis üks asi on tänavalaste elutingimustest lugemine (ja sellest ta luges palju!) – teine asi on seda oma silmaga ise näha. Selleks, et oma sihtgrupi vajadusi tundma õppida ja probleemi olemusse kaevuda, on ülitähtis lahkuda arvuti ja raamatu tagant. Arnoud sõitis läbi slumme ja prügimägesid, kus tänavalapsed elasid ja elatist teenisid, et saada sügavuti aru probleemi olemusest. Specialisterne asutajal Thorkilil oli autistist laps, mistõttu oli tal otsene kokkupuude sihtgrupi igapäevaste probleemide ja vajadustega. Lisaks oli ta tihedas kontaktis teiste vanemate ning organisatsioonidega, kes autistidega tegelesid.

nr2Elu on täis lahendusi, mis ootavad, et neid leitaks!

See kellegi poolt tabavalt öeldu iseloomustab väga hästi nii Specialisterne kui Mobile Schooli mõtteviisi. Mõlemad ettevõtted kasutavad  oma äriloogikas heas mõttes ära riskigruppide unikaalseid tugevusi, mitte ei keskendu nende probleemidele.  Specialisterne puhul on selleks autistide erilised omadused nagu nulltolerants vigade suhtes, Mobile Schooli puhul tänavalaste võime pidevalt muutuvas keskkonnas kohaneda.

nr3Kõrged mõtted – see on puhas möga, pole ilu ilma rahata [2] ehk kes on tegelikult Sinu maksev klient?

Sotsiaalse ettevõtluse puhul ei ole haruldane nähtus, et otsesed kasusaajad on väikese sissetulekuga või maksejõuetud. Seetõttu hakatakse tihtipeale  organisatsiooni rahastama  läbi heategevusliku- ja projektiraha. Pikas perspektiivis aga ei pruugi see olla jätkusuutlik (vt ka postitust Kolm märki sellest, et peaksid oma rahastusmudeli üle vaatama). Arnoud mõistis üsna pea, et ainult filantroopiale tuginedes ei ole võimalik oma tegevusi ja mõju piisavalt kasvatada. Seetõttu töötas ta oma meeskonnaga välja uue ärimudeli, kuidas Mobile Schooli kogemused tänavaelu ja -lastega ärikonteksti tõlgendada ning neid teadmisi teistele ettevõtetele konsultatsiooni näol müüma hakata. Specialisterne seevastu ehitas aga juba algusest peale oma organisatsiooni üles eesmärgiga pakkuda ettevõtetele kvaliteetset IT teenust autistide erilistele oskustele tuginedes.

Lähtuvalt neist kolmest punktist oleks hea oma organisatsiooni tegevusmudel värske pilguga üle vaadata ning teha mõtteharjutus vastates järgmistele küsimustele:

1. Kus asub Sinu organisatsiooni “prügimägi”? Kas oled seal piisavalt kohal käinud, et tõeliselt probleemi olemusest aru saada?

2. Mis on Sinu sihtgrupi unikaalsed tugevused? Kuidas saab neid tugevusi probleemide lahendamiseks kasutada?

3. Millises valdkonnas Sinu sihtgrupi oskusi ja tugevusi hinnatakse? Kes võiks olla valmis maksma sellise kompetentsi eest?

[1] Ashoka Talks (12.06.2014). The Story of Mobile School & Streetwize. https://www.youtube.com/watch?v=jwETTH3iaS0 (02.02.2015)

[2] „Rahalaul“ filmist Nuktisamees. https://www.youtube.com/watch?v=P1P392_njFI (02.02.2015)

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s