5 sammu mõju hindamisel


Social ImpactÜhiskondlik mõju on iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse keskmes. Mõju hindamine ei ole aga kindlasti kergete ülesannete killast. Samas ei ole see ka midagi ületamatut, kui endale jõukohane skoop võtta, vajalikke osapooli kaasata ja olemasolevaid ressursse ning andmeid realistlikult hinnata. Oluline on algust teha ja kannatlikkust varuda. Kuidas siis mõju hindamisele läheneda? Järgnevalt on ära toodud 5 olulisemat sammu, millest mõjumudeli väljatöötamisel võiks lähtuda. Antud lähenemine tugineb European Venture Philanthropy Association (EVPA) mõju hindamise ja juhtimise mudelil.

1. Hindamise eesmärgid ja ulatus

Esimeseks sammuks mõju hindamisel on eesmärkide seadmine ja hindamise ulatuse määratlemine. Selleks, et mõõtmisalaseid tegevusi ressursside vähesuse korral prioriseerida, on oluline läbi mõelda, 1) mis on soovitud mõju ja 2) mida Sinu organisatsioon tahab mõju hindamisega saavutada. Mõju hindamiseks võib olla erinevaid ajendeid. Mis on Sinu ajendiks? Miks ja kellele on hindamise tulemusi vaja? Samuti on siinkohal oluline läbi mõelda, milliseid ressursse on võimalik mõju hindamiseks rakendada.

2. Huvigruppide kaardistamine ja kaasamine

Järgmiseks on oluline kaardistada, millised on Sinu huvigrupid ja millised on nende ootused Sinu organisatsiooni mõju suhtes. Oma huvigruppide õigeaegne kaasamine aitab tagada, et defineerid ja hindad mõju faktorite osas, mis nende toetuse kindlustamiseks määravaks osutuvad. Kui huvigrupid on algusest peale kaasatud, siis on neil hiljem ka suurem valmisolek panustada. Näiteks mõju valideerimisel võib nende sisend osutuda hädavajalikuks. Muutuse tõestamiseks võib olla vaja intervjueerida otseseid kasusaajaid või teha kokkuleppeid erinevate asutustega andmete kogumiseks.

Huvigruppide kaardistamiseks võib kasutada ühes varasemas postituses kirjeldatud motivatsioonimaatriksi. Lisaks huvigrupi võimalikule motivatsioonile pane kirja, mis võiks olla nende oodatud mõju. Seejärel kontrolli oma eeldusi konkreetse huvigrupi peal.

3. Tulemuste ja indikaatorite defineerimine

Tulemusi, nii soovituid kui ka mittesoovituid, võib olla mitmeid. Mõlemad tuleks defineerida ning valida välja kõige olulisemad, mida arvesse võtta. Nii väljundite, tulemuste kui mõju defineerimisel aitab Sind mõju kavandamise maatriks. Siin on võtmekohaks 2-3 konkreetsete indikaatori väljatöötamine, mille abil tõestada, et mõju tõesti tekkis. Häid indikaatoreid iseloomustab vastavus organisatsiooni üldistele eesmärkidele ja lähtumine SMART põhimõttest. Samuti tuleb kasuks, kui indikaatorid on võrreldavad teiste sarnaste organisatsioonidega.

Näide: kui Sinu organisatsiooni eesmärgiks on tõsta teatud haavatava grupi tööhõivet, siis üheks tulemusindikaatoriks võiks olla, et X aastat peale programmi lõppu on vähemalt Y kuud töölepinguga tööl olnud  Z% osalejatest. Üheks mõju indikaatoriks võiks olla riigi kulutuste vähenemine X EUR ulatuses (töötu abiraha summa vähenemine ja maksutulu suurenemine palgamaksete pealt).

4. Mõju valideerimine

Antud sammu sisuks on positiivse mõju olemasolu ja ulatuse valideerimine. Valideerimise üheks osaks on nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete andmete kogumine. Sõltuvalt andmetüübist tuleb kasutada erinevaid andmekogumismeetodeid. Enne andmete kogumisega alustamist tasub kaaluda, milliseid andmeid tegelikult vaja on ehk millised andmed reaalselt kasutust leiavad. Samuti tasub arutleda, kuidas andmete kogumine organisatsiooni üldisesse tööprotsessi sobitub.

Mõju valideerimiseks tuleb andmeid analüüsida. Analüüsimine aitab lisaks mõju olemasolule kaardistada tegevusi, mis loovad suurimat mõju võimaldades organisatsioonil keskenduda just nendele tegevustele. Samuti aitab see mõista, millise aja jooksul on üldse võimalik mõju tekitada ning võimaldab vastavalt eesmärke ja indikaatoreid revideerida.

5. Monitooring ja raporteerimine

Kui indikaatorid ja mõju valideerimine on läbi mõeldud, siis järgmiseks sammuks on vaja välja töötada monitooringu põhimõtted. Siinkohal on oluline välja selgitada, millise intervalliga on mõistlik andmeid koguda ja analüüsida. Olenevalt Sinu valdkonnast ja organisatsiooni spetsiifikast, ei pruugi lühikeste perioodide mõju hindamine olla rahaliselt ja ajaliselt otstarbekas. Kui aga mõju hindamise periood liiga pikaks venib, võib juhtuda, et sihtgruppi mõjutavad juba paljud välised tegurid ja Sinu organisatsiooni tegevuse mõju sihtgrupi seas on raske valideerida.

Kui andmed on kogutud ja analüüsitud, tuleks tulemusi nii organisatsiooni siseselt kui ka väliselt kommunikeerida. Siinkohal on oluline läbi mõelda, kes on Sinu huvigrupid, mis info on neile oluline ja mis keelt nad räägivad ehk millises vormis tuleks neile infot esitada.

Mõju hindamisest ja juhtimisest loe lähemalt tasuta allalaetavast EVPA juhendist. Mõjumudeli väljatöötamisel on heaks abimeheks ka Heateo Sihtasutuse koostatud mõju hindamise käsiraamat, kust leiab praktilisi juhiseid ja mõtteharjutusi.

One thought on “5 sammu mõju hindamisel

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s