Tänases postituses jätkame mõju hindamise teemadel. Seekord toome ära 3 eksperdi soovitused, mis võiksid organisatsioonidele abiks olla mõju hindamise planeerimisel.

Planeerimine on määrava tähtsusega – Tiger de Souza, The National Young Volunteers’ Service teadmiste ja innovatsiooni valdkonna juht

Mõju hindamisel saab kulusid kokku hoida, kui see on algusest peale hästi planeeritud. Tea, millist muutust Sa tahad luua ning millised on vajalikud väljundid ja tulemused eesmärkide saavutamiseks.  Ainult siis on võimalik sisse seada süsteem, mille abil õigel ajal õigeid andmeid koguda. Siinkohal on kõige efektiivsem kaasata professionaalseid mõju hindajad ja/või teadusasutusi, kes aitavad mõju hindamise protsessi välja töötada ning kes hiljem saavad juba piirduda perioodilise andmeanalüüsiga.

Mõõda ainult oluliseimat – Darrell Brown, Portland State University finantsarvestuse professor

Sa ei saa kõike mõõta. Selle asemel vali tähtsamaid mõõdikuid – need, mis peegeldavad otseselt Sinu organisatsiooni missiooni ja mõju – ning keskendu neile. Näiteks sotsiaalse ettevõtte puhul, mis tegeleb endiste kodutute või sõltlaste erialase koolituse ja tööturule aitamisega, võiks kaaluda Social Return on Investment (SROI, eesti k investeeringu sotsiaalne tasuvus) metoodika kasutamist. Kui aga põhjaliku analüüsi jaoks aega ning vahendeid napib, võid valida välja ka mõned konkreetsed näitajad ning alustada aruandlusega nende baasil. Heaks varamuks on siinkohal IRIS indikaatorite kataloog.

Mõju hindamine nõuab pühendumist – Jonathan Coburn, Social Value Lab direktor

Veendu, et mõju hindamine on vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk omaette. See tähendab, et mõju mõõtmine tuleks integreerida igapäeva töösse selle asemel, et vaadata seda kui täiendavat lisakohustust või midagi, mis peatub projekti lõppedes või siis, kui rahastajal seda enam ei nõua. Mõju hindamisega tegelemine nõuab pühendumist!