3 müüti konsultatsiooniteenuse kohta


Vaatamata sellele, et konsultanditeenuseid pakutakse praegu väga laias valikus, ei ole paljud ettevõtted (ja seda enam vabaühendused) nende teenuste kasutamist isegi mitte kaalunud.

Olles suhelnud sellel teemal päris paljude erinevate organisatsioonide esindajatega, olen jõudnud järeldusele, et sellise skeptilise suhtumise taga on väljakujunenud arusaam konsultatsiooniteenusest, mis aga päris alati tõene ei ole. Allpool on toodud kolm tõenäoliselt kõige rohkem levinud müüti konsultandi palkamise kohta.

nr1Konsultanditeenus on ainult suurtele organisatsioonidele

Jah, tõepoolest on praeguse seisuga konsultantide kõige sagedasemad kliendid eelkõige suured rahvusvahelised organisatsioonid. Suure organisatsiooni juhtimisel on palju keerulisi aspekte, mis võivaid nõuda välise kompetentsi kaasamist. Kuid see ei ole ainuvõimalik olukord, kus konsultant saab abiks olla.

Ka väikeste, kõigest mõne töötajaga organisatsiooni juhtimisel võib tekkida murekohti, küsimusi, ülesandeid, mille lahendamine organisatsioonsisese kompetensi abil osutub kas liiga keeruliseks, ajamahukaks või kalliks. Lisaks võib olla konsultandist palju abi siis, kui organisatsiooni areng on aeglustunud ja uue hoo saamiseks on vaja värsket pilku ja ideid.

nr2Konsultandi palkamine on kallis

Tõepoolest, ükski konsultant ei tule tasuta organisatsiooni nõustama (v.a. juhul, kui tegemist on pro-bono projektiga heategevusorganisatsiooni jaoks). Kuid see hind ei ole üldjuhul ebaproportsionaalselt kõrge. Kui võtta arvesse alternatiivkulu, omatöötajate ajakulu, mida konsultandi abiga on võimalik kokku hoida, ning potentsiaalset tulu, mida välise kompetentsi kaasamine peaks sisse tooma, siis ei pruugi konsultatsioonifirma hinnapakkumine enam nii hirmuäratav tunduda.

Ebavajalike kulude vältimiseks peab alati uurima, miks konsultant prognoosib töötundide tegemiseks just sellise arvu ning mis saab siis, kui töömahu prognoos lõhki läheb.

nr3Konsultandi palkamine on sama, mis outsourcing

Outsourcing ehk väljasttellimine on üsna levinud viis selleks, et saada vajalikud tööd tehtud nii, et organisatsiooni töötajad ise selle peale aega kulutama peaks. Üldjuhul on mõistlik tellida väljast töid, mille ise tegemine kallimaks või liiga keeruliseks läheks.

Konsultandi töö on esmapilgul sarnane väljasttellimisele – kaastakse ju välist kompetentsi selleks, et lahendada ülesanded, mis mingil põhjusel omal jõul hästi tehtud ei saa. Kuid siin on üks oluline erinevus: konsultant teeb kliendiga koostööd.

konsultandi kaasamineTeisisõnu, kui organisatsioon kaasab konsultanti näiteks arengukava koostamiseks, ei kirjuta välisekspert seda ise valmis ega esita juba valmis kujul tellijale. Selle asemel toimub dialoog, kus konsultandi roll on suures osakaalus analüütiline. Tema ülesanne on eelkõige esitada õigeid küsimusi. Töö tulemusena valminud arengukava on tellija ja konsultandi koosloome, mis on parema kvaliteediga, kui see oleks ühe või teise osapoole poolt iseseisvalt kirjutatud.

Ma olen kindel, et see nimekiri eelarvamuste kohta ei ole ammendav. Kui arvad, et midagi olulist jäi välja toomata või Sul on jagada oma kogemust konsultandi kaasamisest – ole hea, anna sellest allpool kommentaarides teada.


Esindad vabaühendust ja oled huvitatud konsultandi kaasamisest oma organisatsiooni arenguprotsessi, kuid arvad, et Sinu ühingu eelarve ei vea välja? Ideesahtel pakub pro bono (tasuta) nõustamist positiivset sotsiaalset mõju loovatele organisatsioonidele. 

Uuri pro bono nõustamise kohta

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s