Tähtsaim küsimus organisatsiooni jaoks ja kuidas sellele vastata


problemOlen päris palju töötanud alustavate organisatsioonidega, seda nii vaba- kui ka erasektoris. Üks omadus, mis neid kõiki ühendab, on see, et neil kõigil on äärmiselt keeruline sõnastada, millist kliendi (st sihtrühma) probleemi nad lahendavad. Mitte et nad seda ei teaks. Nad aimavad seda väga hästi, kuid raskused tekivad siis, kui peavad seda probleemi sõnastama.

Milleks on aga vaja sõnastada probleemi, mida organisatsioon oma tegevusega lahendama hakkab? Tegelikkuses on väga tähtis seda teha: üksnes niiviisi on võimalik veenda teisi oma ettevõtte või ühenduse vajalikkuses. “Teised” võivad olla rahastajad, investorid, koostööpartnerid, kliendid, tulevased töötajad ja paljud teised. Selles loetelus on kõige tähtsamad muidugi need, kelle käest on lootust rahastust saada.

Sõna “probleem” ei tasu seejuures võtta liiga tõsiselt. Loomulikult võib olla tegemist ka mõne globaalse negatiivse nähtusega, kuid pigem on see lõhe soovitud olukorra ja reaalsuse vahel.

Olen näinud, kuidas probleemi sõnastamisega tekivad raskused nii üliõpilastel, Ajujahil osalevatel idufirmade meeskondadel kui ka kaua aega tegutsenud ettevõtetel. Kuigi ülesanne on pealtnäha lihtne, eksitakse peamiselt kolme põhireegli vastu.

Viga 1: probleemi sõnastusest ei selgu, milles probleem täpsemalt seisneb.

Ei piisa üldistest sõnadest nagu “töötus”, või “keskkonnaprobleem”. Murekohta võiks sõnastada selgelt ja konkreetselt, nii et saaks aru, keda, mis ja kuidas täpselt häirib. Ja mis peamine – peab olema selge, et tegemist on tõepoolest millegi negatiivsega, mis inimesi häirib.

Viga 2: probleem on demagoogiline.

Sageli kirjeldatakse probleemi väga suurejooneliselt ja dramaatiliselt. Kuid see ei ole päris õige lähenemine. Kontrollküsimus on see, kas Sinu sihtrühm teadvustab endale probleemi just selliselt, nagu Sina seda kirjeldad, ja ta teeb seda üpris regulaarselt. Mida rohkem suudab Sinu rahastaja probleemi sõnastusega samastuda, või vähemasti kujutada ette seda inimest, kes suudab, seda tõenäolisem on poolehoiu võitmine.

Viga 3: probleemi asemel sõnastatakse võimalikku lahendust.

Näiteks: vallas X on piiratud sporditegemise võimalused. See lause kõlab negatiivselt ja loob ideid potentsiaalseks äritegevuseks või sihtfinantseeringu projekti esitamiseks. Kuid kas see on probleem? Olgem ausad, inimese tegelik murekoht on mujal: kodulähedaste spordivõimaluste loomine on hoopis lahendus, mis aitaks leevendada näiteks liigse aja- ja rahakulu probleemi, mis läheb sõiduks trenni lähimasse linna.

Kuigi sõnamäng tundub pisut tähtsusetu, on sellel siiski tähtis roll. Äri- või projektiidee arendamisel ehitatakse kogu edasine sisu, arvestades sihtrühma tegelikku probleemi. Kui see vundament ei ole piisavalt tugev, siis on oht kogu konstruktsioonil üsna varsti kokku variseda.

Lisaks rahastaja veenmisele läheb probleemi sõnastamist vaja ka strateegilises planeerimises, turundussõnumite koostamisel, teenusedisainis ja paljudes muudes olukordades.

Lisa oma kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s