Neli viisi, kuidas testida (äri)idee elujõulisust?

ariidee-valideerimineÄri- või projektiideed tunduvad enamikel juhtudel nende autoritele suurepärased. Ometi väga paljud neist siiski ei saavuta elluviimisel oodatud edu. Miks see nii juhtub ja kuidas seda vältida?

Enamjaolt on selle põhjus väga lihte – teostusega läheb nii kiireks, et jääb vahele oluline etapp – idee valideerimine. Valideerimine tähendab idee asjakohasuse kinnituse leidmist. See on vajalik seetõttu, et meile väga sageli tundub, et me täpselt teame, mida ja kuidas klient vajab. Millisel viisil aga veenduda, et see on tõepoolest lahendus, mille eest ta oleks nõus maksma? Seda teadmist on ideaalis vaja enne, kui mittetoimiva idee realiseerimiseks on juba liiga suured investeeringud tehtud. Jätka lugemist

Advertisements

Mis on sotsiaalne innovatsioon?

Sõna “innovatsioon” kohtab äriajakirjades ja -raamatutes täna ilmselt sagedamini, kui mõnda muud. Innovatsioonivõimet peetakse kaasaegse organisatsiooni konkurentsivõime võtmekomponendiks.

Samal ajal on vabaühenduste maailmas järjest rohkem levimas mõiste “sotsiaalne innovatsioon”. Sellest, mida selle uhkelt kõlava termini all mõeldakse räägimegi allolevas postituses.

Loe edasi

SOAR: alternatiiv SWOT-analüüsile

SWOT-analüüs on väga levinud meetod lähteolukorra kaardistamiseks üsna paljudes olukordades, näiteks strateegia väljatöötamise või projekti kavandamise käigus. See levinud tööriist aitab läbi mõelda, mis on praegusest olukorrast lähtudes organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Samas on SWOTil ka arvestataval hulgal miinuseid: esiteks tehakse seda sageli liiga pealiskaudselt, rikkudes õiget tehnikat; teiseks kasutatakse seda maailmapraktikas liigagi tihti. Minu enda seisukoht, miks SWOT ei ole kõige parem tööriist lähteolukorra kaardistamiseks, on selle liigne keskendumine negatiivsetele teguritele: nõrkused ja ohud on küll olulised, kuid kui nendele keskenduda liiga põhjalikult, ei lisa see planeerimisprotsessile optimismi. Loe edasi

Kuidas kirjutada projekti?

Pikad ja keerulised rahataotluse vormid võivad ajada segadusse isegi kogenud projektikirjutaja. Kuigi osade fondide ja programmide blanketid on näiliselt lühemad ja lihtsamad, siis enamik neist on ikkagi mahukad ja põhjalikud. Lisaks sellele soovitakse paljudel juhtudel saada täiendavaid dokumente (lisasid), mis teevad rahataotluse koostamise protsessi veelgi keerulisemaks.

Selleks, et projekti kirjutamine ei tunduks nii hirmuäratavalt keeruline, seda eriti algajale, tasub projekti kirjutamine samm-sammult ette võtta. Allpool on kirjeldatud viit etappi , mis aitavad kogu vajaliku info ka kõige keerulisemasse taotlusvormi kirja saada.

Loe edasi

Tähtsaim küsimus organisatsiooni jaoks ja kuidas sellele vastata

problemOlen päris palju töötanud alustavate organisatsioonidega, seda nii vaba- kui ka erasektoris. Üks omadus, mis neid kõiki ühendab, on see, et neil kõigil on äärmiselt keeruline sõnastada, millist kliendi (st sihtrühma) probleemi nad lahendavad. Mitte et nad seda ei teaks. Nad aimavad seda väga hästi, kuid raskused tekivad siis, kui peavad seda probleemi sõnastama.

Milleks on aga vaja sõnastada probleemi, mida organisatsioon oma tegevusega lahendama hakkab? Tegelikkuses on väga tähtis seda teha: üksnes niiviisi on võimalik veenda teisi oma ettevõtte või ühenduse vajalikkuses. “Teised” võivad olla rahastajad, investorid, koostööpartnerid, kliendid, tulevased töötajad ja paljud teised. Selles loetelus on kõige tähtsamad muidugi need, kelle käest on lootust rahastust saada.

Sõna “probleem” ei tasu seejuures võtta liiga tõsiselt. Loomulikult võib olla tegemist ka mõne globaalse negatiivse nähtusega, kuid pigem on see lõhe soovitud olukorra ja reaalsuse vahel. Loe edasi

Fairphone – telefon, millel on lugu

Fairphone_logo_cmyk-01-12015. aasta lõpus jagas üks minu tuttav Facebookis pilti oma uuest telefonist, lisades sinna juurde rõõmsa kommentaari, et see on parim jõulukink, mida ta oleks osanud soovida. Ei olnud tegemist uue iPhone’iga ega ka mõne muu tuntud globaalse brändi toodetud esemega. Pildil oli Fairphone II. Välimuselt –telefon nagu ikka, kuid üpris intrigeeriva nimega. Huvi pärast klikkasin juuresolevale lingile, ja sealt avanenud lugu oli vägagi põnev.

Loe edasi

Skill Mill – noorte õigusrikkujate teine võimalus

3123123Ettevõtluskonkursil Ajujaht on praeguseks jäänud konkurentsi 30 kõige tugevamat meeskonda. Nende seas on ka kolm sotsiaalset ettevõtet. Üks neist on Skill Mill, keda tänases postituses veidi põhjalikumalt tutvustame. Loe edasi

Kolm trendi, mida juht peaks 2016. aastal silmas pidama

2016Aasta alguses on meil ikka kombeks vaadata korraks tulevikku ja püüda aimata, mida uus aastaring meile tuua võiks. Viimase paari-kolme aasta jooksul on väga palju räägitud sellest, kui põneval ajal me elame ja kui palju muutusi see aeg kaasa toob.  Loe edasi

3 nippi, kuidas oma vabaühendust turundada (mis ei nõua suurt rahalist panust)

ideesahtel2Erinevalt äriorganisatsioonidest ei ole vabaühendustel erilist rahalist resurssi (ja ka inimresurssi) turunduse tarbeks. Seetõttu jäävad paljud väärt algatused, ideed ja probleemid vaid kitsa ringi teadmiseks ning paljud, kes vabaühenduse tegevuse vastu oleks muidu huvi tundnud, elavad teadmatuses.

Kas see peaks nii olema või mitte, on omaette teema, tänases postituses aga räägime sellest, mida saaks ette võtta minimaalse eelarvega selleks, et olla välismaailmale palju paremini nähtav. Loe edasi

Kliendi vajadused: kuidas neid õigesti kaardistada

PrintKliendivajadusele vastava pakkumise loomise tõeliseks hitt-tööriistaks on kujunenud väärtuspakkumise lõuend. Vaatamata oma lihtsale struktuurile võimaldab see analüüsida, mis oleks toote või teenuse puhul kliendi jaoks tõeliselt väärtuslik. Olen seda tööriista katsetanud koolitustel ja konsultatsioonidel umbes aasta aega ning julgen väita, et tegemist on tõepoolest ühe tõhusama meetodiga väärtuspakkumise struktureerituks läbimõtlemiseks. Loe edasi

Kas vabaühendust on lihtsam turundada kui äriettevõtet?

Kui veel mõni aasta tagasi tundus kuidagi kohatu kasutada sõnu “turundus” ja “vabaühendus” samas lauses, siis praeguseks on asi muutunud.

Mittetulundusorganisatsioonide turundusele on pühendatud arvestatavas koguses raamatuid ning samuti korraldatakse regulaarselt selleteemalisi koolitusi. Kuid miks on vabaühenduste turundus omatette valdkond ning kuidas ta erineb harjumuspärasest, ärimaailma valdkonda kuuluvast turundusest? Loe edasi

Empaatiakaart: tööriist, mis aitab sihtrühma mõista

Empaatiakaart on üks nendest disainmõtlemise tööriistadest, mis kogub meeletut populaarsust. Seda rakendatakse turunduses, projektide planeerimisel, toote- ja teenusedisainis ning paljudes muudes valdkondades.

Empaatiakaardi eesmärk on aidata samastuda sihtrühmaga, kelle jaoks püütakse väärtust luua. See on suurepärane tööriist vajaduste ning nendega kaasnevate mõtete, tunnete, tähelepanekute ja soovide analüüsimiseks. Teisisõnu, see on vahend, mis aitab end korraks panna teise osapoole kingadesse ja teda seeläbi paremini mõista. Loe edasi

Projekti harjutusvorm ja nipiraamat Erasmus+ projektide jaoks

vihikMõnikord võib projekti planeerimise teekond olla keeruline. Seda enam, kui rahataotluse koostamisega ei ole veel projektimeeskonnal suurt kogemust. Selleks, et lihtsustada seda protsessi noortel projektikirjutajatel lõime koostöös SA Archimedes Noorteagentuuriga projekti harjutusvormi ja nipiraamatu.

See tööriist on mõeldud neile, kes kavandab rahvusvahelise noortevahetuse või rahvusvahelise noortealgatuse projekti (loe nende kohta täpsemalt siit) Erasmus+ programmi raames.

Harjutusvormi aluseks on disainmõtlemise aluspõhimõtteid ja loomulikult programmi Erasmus+ projekti kvaliteedinõudeid. Loe edasi

5 eduka rahataotluse tunnust

projekti koostamineKuigi väga paljudel organisatsioonidel on juba kogemusi seoses projekti rahataotluse esitamisega mõnesse fondi või programmi, on suurema osa vabaühenduste jaoks küsimus „Kuidas kirjutada head projekti?” endiselt väga aktuaalne. Kuigi sellele küsimusele ei ole ühtset, kõigile sobivat vastust, siis ikkagi saab välja tuua mõned hea projekti tunnused, mida võib tõepoolest universaalseks pidada.

Sellest postitusest leiad kontroll-loendi, millele võiks rahastaja positiivset otsust sihtiv projekt vastata. Loe edasi

Mis on disainmõtlemine?

disainmõtlemineViimasel ajal olen suhteliselt palju kirjutanud ja rääkinud disainmõtlemisest (või disainimõtlemisest?) ning sellest, kuidas see saab organisatsiooni positiivselt mõjutada. Ja nagu ikka, soovitakse lühikeses ettekandes või päevase koolituse raames kuulda eelkõige praktiliste nippide, tööriistade ja konkreetsete edulugude kohta. Ma olen siiani sellele soovile päris palju vastu tulnud – ka Ideesahtlisse on järjest ilmunud postitused erinevate tööriistade kirjelduste ja põhjadega. Kuid mul on tunne, et see on hoopis kurjalt kätte maksnud.

Jätka lugemist

Marten Lauri: Abimehed maakondades – Sulle ja Sinu kodanikuühendusele

Marten LauriOleme palju kirjutanud sellest, miks konsultandi abi organisatsioonile hea on. Täna kirjutab aga KÜSK-i maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultantide koordineerija Marten Lauri külalispostituse sellest kus ja kuidas on igal vabaühendusel võimalik konsultanti kaasata.


Mäletan põhikooliaegseid matemaatika tunde, kui pinginaabriga lineaarfunktsioonide kallal pead murdsime. Hirmus rasked olid, aga õpetajalt abi küsima minna tundus ka au pihta käivat. Kui ma lõpuks siiski julguse kokku võtsin, tulid vastused imeväel. Millal Sinul viimati ette tuli, et ise hästi ei oska, aga ikka kuidagi punnitad, selmet minna ja abi küsida?

Loe edasi

Millal peaks organisatsiooni rahastusmudelit üle vaatama?

Uuri rohkem erinevate rahastusallikate meie rubriigisist “Rahastuse leidmine”.

Vastutustundlik ettevõtlus: kas ainult suurettevõtetele?

Kui vähegi jälgida ettevõtlusteemalist kirjandust, siis võib tähele panna, et vastutustundlikust ettevõtlusest on saanud laialt kasutatav moetermin.

„Tegemist on uue reaalsusega ettevõtja jaoks. Soovides kasvada või laieneda välismaale saab vastutustundlikkusest kriitiline usaldusväärsuse näitaja” ütleb Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.

Samas olid Arvamusfestivalil paneelis „Vastutustundlik ettevõtlus – keda huvitab?” kõnelejad Loe edasi

3 tüüpilist viga projekti rahataotluse koostamisel

Tahad lugeda rohkem kuidas neid vigu vältida? Vaata meie eelnevat positust Rahataotluse koostamise 3+1 peamist viga.

 

3 müüti konsultatsiooniteenuse kohta

Vaatamata sellele, et konsultanditeenuseid pakutakse praegu väga laias valikus, ei ole paljud ettevõtted (ja seda enam vabaühendused) nende teenuste kasutamist isegi mitte kaalunud.

Olles suhelnud sellel teemal päris paljude erinevate organisatsioonide esindajatega, olen jõudnud järeldusele, et sellise skeptilise suhtumise taga on väljakujunenud arusaam konsultatsiooniteenusest, mis aga päris alati tõene ei ole. Allpool on toodud kolm tõenäoliselt kõige rohkem levinud müüti konsultandi palkamise kohta. Loe edasi

Miks napib Eestis sotsiaalse ettevõtluse edulugusid?

Sotsiaalseid ettevõtteid tuleb iga aastaga Eestis aina juurde: praeguse seisuga on Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmenimekirjas üle 40 organisatsiooni. Samas mida napib – on edulood. Miks ei lähe Eesti sotsiaalsetel ettevõtetel nii hästi, kui võiks? Ma olen selle peale palju mõelnud. Hiljuti sain aga oma kogemuse põhjal aru, miks see nii on. Loe edasi

5 küsimust, mida küsida konsultandi käest enne palkamist

kosnultantJuhtimis- või strateegiakonsultant võib anda organisatsioonile väga jõulise arengutõuke. Samas, et see koostöö tõepoolest toimiks, on oluline valida spetsialist, kelle profiil sobib Sinu organisatsiooni tausta ja nõustamise protsessi eesmärkidega. Arvestades, et juhtimisvaldkonna konsultante tegutseb Eestis väga palju, ei pruugi valiku tegemine lihtne olla.

Mõne aja eest ilmunud postituses kirjutasime, kuidas kaasata konsultanti, et sellest oleks maksimaalne kasu organisatsioonile. Täna räägime aga sellest, milliseid küsimusi esitada nõustajale enne temaga lepingu sõlmimist.  Loe edasi

3 tõhusat sotsiaalmeedia strateegiat vabaühendusele

social-networkingOrganisatsiooni sotsiaalmeedia leht on praegu midagi üsna iseenesestmõistetavat. Kuid paljusid, kes Facebooki, Twitteri või mõne muu võrgustiku konto loovad, tabab peagi sarnane probleem: kuidas suurendada inimeste ringi, kellele võrgustike kaudu oma organisatsiooniga seonduvat infot vahendada.

Sageli juhtub nii, et sinu leht kogub suuremas või väiksemas koguses jälgijaid väga kiiresti, samas avastad, et need inimesed on mõnes mõttes nii või teisiti juba Sinu organisatsiooni fännid – nad on sellest midagigi varem kuulnud ja viitsivad end Sinu tegevusega sotsiaalmeedia vahendusel kursis hoida. Kuidas aga saaks Sinu organisatsioon seda ringi suurendada.

Alljärgnevalt leiad kolme võimaliku strateegia kirjeldused, mis võivad selle eesmärgi saavutamisel abiks olla. Loe edasi

Tööriist projekti mõju kavandamiseks

domino effectProjekti rahataotluse hindamisel on muutunud järjest olulisemaks projekti kavandatav mõju. Rahastaja tavapärane ootus on praegu see, et taotlust esitaval ühingul on selge teadmine sellest, milline on tema projekti pikaajaline panus ühiskonda.

Projekti planeerimisel ja rahataotluse paberitega tegelemisel kipume me kõik keskenduma korralduslikele üksikasjadele ja suur pilt võib korraks fookusest kaduda. Teine oluline tõsiasi on see, et kaugeltki mitte kõik projektid ei ole välja arendatud n-ö õpikunäite eeskujul, kus esmalt pannakse paika nende pikaajaline mõju ja alles siis minnakse konkreetsete tegevuste juurde. Loe edasi

Briti Suursaatkond algatas sotsiaalse ettevõtluse projekti õpilastele

KrislinVeebruaris algatas Briti Suursaatkond koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga sotsiaalse ettevõtluse teemalise projekti õpilastele. Projekt nimega HERO (Hooliv Ettevõtja Rikas Organisatsioon) tõi kokku eesti ja vene koolide õpilased, kes võistkonnad moodustades oma sotsiaalse ettevõtte projekti looma asusid. Kokku tuli oma 40 noort vanuses 13-16 kaheksast eri koolist üle Eesti. Ideesahtlile tutvustas projekti põhjalikumalt Krislin Aedla, Briti Suursaatkonna avalike suhete nõunik. Loe edasi

Kolm müüti turunduse kohta: mida peab teadma turundustegevusega alustades

tweetSuurema osa organisatsioonide jaoks on turundusest tänaseks saanud igapäevase tegevuse lahutamatu osa. Tehnoloogiate ja e-kanalite areng on teinud turunduse palju lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Samas on selle kohta levimas ka päris mitu valearvamust.

Koolitustel kõige sagedamini esitatud küsimuste põhjal panin kirja kolm enamlevinud müüti turunduse kohta ning lisasin selgitused, kuidas asjad tegelikult on.

Hoiatan aga siinkohal lugejaid, et see postitus on mõeldud pigem algajatele kui kogenud turundusproffidele. Loe edasi

Tööriist huvigruppide kaardistamiseks: motivatsioonimaatriks

partneridSeekordne tööriist on taas teenusedisainerite tööriistakastist üle võetud ja on kasulik kõikidele nendele organisatsioonidele, kes kaasavad oma tegevusse mitut erinevat huvigruppi või koostööpartnerit.

See tööriist võimaldab paremini mõista, milline on erinevate osapoolte motivatsioon projektis kaasa lüüa ning kuidas oleks neid kõige mõttekam kaasata.

Kõnealuseks instrumendiks on motivatsioonimaatriks. See on üks nendest lõuenditüüpi vahenditest, mis järjest rohkem populaarsust koguvad ning võimaldavad infot selgelt struktureerida ja visuaalselt esitada. Loe edasi

Aune Lillemets: Kust leida ideed omatulu teenimiseks?

AuneLillemetsTänane külalispostitus on kirjutatud Aune Lillemetsa poolt. Igapäevaselt töötab Aune Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmesuhete juhina. Lisaks nõustab ta mittetulundusühendusi ärimudelite ja turunduse teemadel tuginedes oma kogemusele vabaühenduste juhtimises ja ettevõtluses. Aunel on magistrikraad Tartu Ülikoolist ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimises.


Omatulu teenimine on muutunud vabaühenduste seas järjest populaarsemaks. Kui käin rääkimas sotsiaalsest ettevõtlusest, siis küsitakse üha tihemini: kust alustada sobiv äriidee otsimist?

Soovitan siis kõigepealt vaadata iseendasse ja mõelda ümbritsevale kogukonnale. Idee-idu võib hakata kasvama ka kohalikus piirkonnas lahtiste silmadega ringi vaadates.

Loe edasi

MAMMU: sotsiaalne ettevõte Lätist, mis teeb moodi ja aitab noortel emadel majanduslikult hakkama saada

Fionn DobbinVäga tihti tunduvad välismaised sotsiaalse ettevõtluse näited meile kauged ja Eesti oludes näib, et neid on keeruline rakendada. Seekordne näide on aga palju lähemalt võetud. Lätis on edukalt tegutsemas moeaksessuaare tootev ettevõte MAMMU, mille ärimudel vastab sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetele 100%.

Selleks, et saada paremini aru, mis organisatsiooniga on tegemist, suhtlesin MAMMU asutaja ja juhiga Fionn Dobbiniga, kes hea meelega vastas Ideesahtli küsimustele ja tutvustas ettevõtet.

Loe edasi

Väärtuspakkumise lõuend: vahend, mis aitab pakkuda sihtrühmale asja, mida tal tõepoolest vaja on

Seekordses postituses tahaksin tutvustada tööriista, mis on laenatud disainmõtlejate arsenalist ja on nüüdseks aidanud paljudel organisatsioonidel kujundada väärtuspakkumist.

See äärmiselt lihtne, kuid samal ajal äärmiselt tõhus tööriist võimaldab analüüsida toote või teenuse Value Proposition Bookväärtust kliendi seisukohalt, vastates küsimustele „Mis on see, mida meie sihtrühm tõepoolest ootab, millistele muredele ta leevendust otsib ning kuidas saaks meie pakkumine olla tõepoolest parim“.

Kõnealuseks tööriistaks on väärtuspakkumise lõuend (ingl value proposition canvas), mida Alexander Osterwalder kirjeldab väga detailselt oma samanimelises raamatus. Tegemist on väga lihtsa visuaalse vahendiga, mis lubab analüüsida pakkumist kahe lähenemise kaudu, vaadates seda nii läbi kliendi kui ka läbi pakkuja silmade. Loe edasi

Eha Paas: Vabatahtlik tegevus – võimalus tuua oma ellu uusi väljakutseid

EhapaasSeekordne külalispostitus erineb veidi Ideesahtli tavapärasest formaadist. Kui tavaliselt kirjutame sellest, mida saaks sotsiaalset mõju taotlev organisatsioon paremini teha ja kuidas on tal võimalik mõjusamaks kasvada, siis täna vaatame sotsiaalset panust inimese vaatenurgast. Käesolev külalispostitus on seotud vabatahtliku tegevusega ning selle kirjutas valmis Eha Paas, kes on Eesti Külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse koordinaator ning muuhulgas on tema hoole all ka Vabatahtlike Värava portaal.

Loe edasi

Kuidas kaasata konsultanti, et sellest ka kasu oleks?

Vabasektor on hakanud järjest aktiivsemalt kaasama oma töösse organisatsioonivälist kompetentsi. Väga paljude arenguprotsesside edukaks läbiviimiseks läheb vaja suuremas või väiksemas mahus konsultandi tuge. KÜSK on koguni koostanud vabasektoriga töötavate konsultantide nimekirja, mida nad plaanivad jooksvalt ka täiendada.

Samas olen paljude käest kuulnud, et konsultandi kaasamine ei ole nii lihtne kui tundub. Tulemusliku koostöö saavutamine on omaette kunst. Seetõttu panin kirja mõned näpunäited, millega võiks konsultantide kaasamisel arvestada ning mis võiks aidata koostööd tulemuslikumaks teha. Loe edasi

Kuidas muuta mittetulundusorganisatsioon efektiivsemaks?

Time for changeÜhes varasemas postituses kirjutasin tunnustest, mis näitavad, et organisatsioon vajab muutusi, et saada jätkusuutlikumaks. Kuid mis võiksid olla need esimesed sammud, millega alustada teekonda tulemuslikkuse poole?

Selles postituses püüan anda sellele küsimusele mõned võimalikud vastused. Kindlasti ei ole see nimekiri aga ammendav. Oled teretulnud kommentaarides teada andma, mis tegevused Sa veel siia lisaksid. Loe edasi

Mida toob alanud aasta vabasektorile?

Aasta alguses teeme me kõik plaane. Jaanuari algus tundub sobiv hetk ka oma vabaühenduse aastaplaanide paikapanemiseks.

Aasta esimeses postituses püüan anda ülevaate sellest, mis mõjutas mittetulundussektorit kõige rohkem eelmisel aastal, mida me sellest õppima peaks ning millega 2015. aastal arvestada tuleb. Loe edasi

Viis nippi, kuidas tulemuslikult ühisrahastusplatvormi kaudu raha koguda

Kirjutasin varem sellest, millised ühisrahastusplatvormid erinevate projektide jaoks sobivad. Samas on selge see, et tihti ei piisa ainuüksi projekti veebikeskkonna ülespanemisest. Kuidas tagada ideele vajalik toetus?

Alljärgnevalt leiad viis nippi selle kohta, kuidas muuta oma projekt atraktiivsemaks, et see soovitud annetuste summa kokku koguks. Loe edasi

Kolm märki sellest, et peaksid oma rahastusmudeli üle vaatama

Vabaühendustel on väga palju erinevaid võimalusi oma rahastusmudeli koostamiseks. Võimalik on kombineerida annetusi, otsetoetusi, sponsorlust ja palju muud.

Üldlevinud praktika on see, et rahastusallikate valik tehakse organisatsiooni tegutsemise alguses ning jäädakse nendele kindlaks väga pika aja jooksul.

Selline järjekindlus võib olla edu võtmeks. Samas, muutuvas majanduses võib see olla organisatsiooni jaoks saatuslik.

Mis on märgid, mis näitavad, et jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja oma rahastusmudel kriitilise pilguga üle vaadata? Loe edasi

Kersti Ringmets: Kuidas alustada annetuste kogumisega?

Kersti Ringmets

Kersti Ringmets

Paljude teemadega on nii, et kuigi nende kohta küsitakse palju, ei arva ma, et saan omast kogemusest kõige parema võimaliku vastuse anda. Nii oli ka küsimusega “Kuidas teha esimest sammu annetuste kogumisel?”, mida mulle on viimasel ajal palju esitatud.

Täna on mul hea meel panna üles esimene Ideesahtli külalispostitus. Palusin Vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuhil Kersti Ringmetsal jagada oma kogemusest ideid selle kohta, kuidas korraldada oma organisatsiooni esimene annetuste kogumise kampaania. Loe edasi

Vähekasutatud rahastusviis: Top 10 ühisrahastuse platvormi igale projektitüübile

Crowdfunding ehk ühisrahastus on rahastusviis, mis on viimase paari aastaga hoogsalt populaarsust kogunud. Massolution’i uuring näitab, et 2012. aastal oli erinevate ühisrahastuse platvormide kaudu kogutud kokku üle 2,1 miljardi euro. 2013. aastal suurenes see arv ligi 4crowdfunding miljardini.

Rahastuse saamiseks avaldatakse projekti info ühisrahastuse platvormil ehk vastaval veebilehel. Iga projekti juurde märgitakse veel konkreetne tähtaeg ja summa, mis on vajalik idee elluviimiseks. Parema tulemuse saamiseks laetakse üldjuhul ka projekti põhjalikult tutvustav materjal: näiteks video, pildid ja kirjeldus.

Numbrid näitavad, et tegemist on meeletult võimsa tööriistaga. Ühisrahastuse kaudu on leidnud toetust nii äri-, heategevus- kui ka isiklikud projektid. Selleks, et Eestiski selline rahastuse otsimisviis rohkem leviks, pani Ideesahtel kokku ühisrahastuse platvormide TOP 10. Loe edasi

Stefan Krook: rootsi ettevõtja, kelle jaoks ei ole raha kõige olulisem

Stefan KrookOktoobri esimeses pooles käisin Rootsis teenusedisaini konverentsil. Sellel üritusel õnnestus mul kohtuda ühe väga erilise ettevõtjaga.

Stefan Krook on Rootsi ettevõtte Kivra asutaja ja juht. Tema karjäär algas varakult ja väga edukalt: juba 24-aastaselt asutas ta ettevõtte Glocalnet, mis pakkus peagi konkurentsi Rootsi telekommunikatsiooni monopolile, ning kõigest viie aastaga viis Stefan selle börsile.

2002. aastal tegi ta aga oma karjääris suure pöörde. Sellest, millega ta nüüd tegeleb ning kuidas ta selle tegevuseni jõudis, vestlesin ma Stefaniga allpool toodud lühikese intervjuu raames. Loe edasi

Kolm põhjust, miks sotsiaalselt vastutustundlikul ettevõttel läheb paremini kui teistel

Vastutustundliku ettevõtluse konverentsil peetud kõnes sõnas Alar Kolk, Euroopa Innovatsiooniakadeemia president, et täna alustavad start-up’id võtavad oma ärimudeli loomisel sotsiaalset vastutustundlikkust arvesse rohkem kui ei kunagi varem.

Loomulikult on selline tendents ainult rõõmustav. Kuid peale selle, et vastutustundlik ettevõtlus teeb ühel või teisel moel oma panuse ühiskonna heaolusse, peitub selles ka suur konkurentsieelis. Loe edasi

Reet Aus – moelooja, kes teeb maailma paremaks. Päriselt.

Kas mäletad Laulupeo T-särke? Särgid said suvel päris palju kajastust. Tavapärasest suuremat tähelepanu tõmbasid nad selletõttu, et olid toodetud väärtustava taaskasutuse põhimõttel. T-särgid valmisid rõivatööstuse ületoodangust, et vähendada suurtootmise keskkonnamõju.

ReetAusIga selliselt valminud särgi puhul hoitakse kokku 91% vett ja 86% energiat võrreldes sarnase, uuest materjalist valminud riideesemega.

T-särkide autoriks oli moedisainer Reet Aus, kes on ilmselt üks haritumaid moedisainereid üldse. 2011. aastal kaitses Reet oma upcycling’ust rääkiva doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias. Kuid tema panus keskkonna säästmisesse ei ole ainult teoreetiline. Praegu juhib Reet ettevõtet Aus Design, mis rakendab praktikas upcycling’ut moetööstuses.

Loe edasi

Garage48 kutsub looma sotsiaalset innovatsiooni

Garage48

Garage48 korraldab koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Erinevus Rikastab initsiatiiviga arendusnädalavahetuse, mille eesmärgiks on aidata kaasa erivajadustega inimestele suunatud sotsiaalse innovatsiooni loomisele. Loe edasi

3 asja, ilma milleta on strateegiline planeerimine väärtusetu

Strateegilist planeerimist on pikalt peetud üheks organisatsiooniedu peamiseks elemendiks nii äri-, riigi- kui ka kolmandas sektoris. Samas on majanduslikus keskkonnas, kus paljud on tuleviku suhtes muutunud järjest ebakindlamaks, selle olulist kahtluse alla seatud ning pikaajaline strateegiline plaan on jäänud tagaplaanile. Eelarvamus on see, et tekkinud olukorras on pikaajaline strateegia kasutu, kuna keeruline on ette aimata, milline on homne olukord, ning seetõttu eelistatakse olemasolevast inertsist edasi minna.

Tegelikkuses võib selline mõtteviis aga suurt kahju tekitada. Muutuv keskkond on just üks teguritest, mis tõstab strateegilise planeerimise väärtust ja olulisust. Loe edasi

Sotsiaalne start-up, mis teeb doonorluse lihtsaks. Intervjuu DonateIT projektijuhi Vitali Pavloviga

Vitali Pavlov

Vitali Pavlov, DonateIT projektijuht

Inspireerituna ühest Ideesahtli eelmisest nädala artiklist, mis tutvustas sotsiaalseid idufirmasid, asusin otsima head Eesti näidet sotsiaalse suunitlusega start-up’ist. Ühe sellise leidmine ei olnudki üldse keeruline: DonateIT on end teinud interneti avarustes väga hästi leitavaks.

Selleks, et saada paremini aru, millega on täpsemalt tegemist, võtsin ühendust DonateIT projektijuhi Vitali Pavloviga, kes mulle pikemalt asjast rääkis.  Loe edasi

Rahataotluse koostamise 3 + 1 peamist viga

Kas oled puutunud kokku olukorraga, kus suurepärane projektiidee ei saa fondi projektikonkursil nii kõrget hinnangut, mida ta esitaja seisukohast vääriks? Selle põhjuseid võib olla palju ja kõiki neid ei jõua eales üles lugeda.

Ometi tahaks ma selles postituses tuua välja kolm (+1) tüüpilist rahataotluse koostamise viga. Neid vigu toovad projektikonkursite hindajad välja kui peamisi põhjuseid, miks üks projekt ei saa hindamisel nii palju punkte, kui ta tegelikult võiks. Loe edasi

Kolm sotsiaalset start-up’i, millest tasub eeskuju võtta

Mis on esimene asi, mille peale Sa mõtled, kui kuuled sõna start-up? Suure tõenäosusega tuleb silme ette noor särtsu täis ettevõtja, kes on seotud IT-valdkonna, järjekordse mobiiliäpi arendamise või millegi muu sarnasega.

Kuid tegemist ei pea alati olema kõrgtehnoloogia. Start-up tähistabstart-up-text-on-a-button kõigest ettevõtluse ühte vormi, mille mõte on operatiivselt arendada idee reaalselt toimivaks tooteks või teenuseks ja vahele jätta üleliigsed protsessid (nagu näiteks liigne bürokraatia).

Tõenäoliselt seostub sotsiaalne valdkond start-up’idega kõige vähem. Ja seda täiesti põhjuseta. Loe edasi

Mis on vastutustundlik ettevõtlus? Kolm küsimust Marko Sillerile.

Marko Siller

Suurem osa Ideesahtli postitustest on pühendatud vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Samas on ärimaastikul väga palju kasumit teenivaid ettevõtteid, kes pööravad samamoodi oma tegevuses suurt tähelepanu keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse aspektidele.

Eestis ühendab selliseid ettevõtteid Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Uurisin selle tegevjuhilt Marko Sillerilt, milles väljendub Foorumi liikmete vastutustundlikkus ja miks see kogub üha suuremat populaarsust.  Loe edasi

Alternatiiv arengukava koostamisele? Olemas!

Organisatsiooni struktuur ja selles toimivad Crossing out Plan A and writing Plan B on a blackboard.protsessid on väga vähestes kodanikuühendustes hoolega ette läbi mõeldud. Tavaliselt kujunevad nad nii, et organisatsioon teeb oma esimesed sammud väiksema tiimiga, kus asjad jaotuvad ja sujuvad loomulikult.

Suuremaks kasvades lisanduvad tööprotsessid ja toimimispõhimõtted lähevad keeruliseks. Sedasi võib ühel hetkel organisatsioon ennast avastada olukorras, kus efektiivsusest ja selgest struktuurist on asi kaugel.  Loe edasi

Sisuturundus ei tööta? Kolm asja mida sa (tõenäoliselt) valesti teed

Tundub, et sisuturundus ei ole Eesti ettevõtetele ja mittetulundusühingutele enam võõras. Selle plussidest ja lihtsusest on palju räägitud ning praegu näib, et blogid ja sotsiaalne meedia on ammu avastatud ja vastavad kontod registreeritud.

Samas tundub, et selles valdkonnas, nagu paljude teistegi asjade puhul, on edulood pärit enamasti ärisektorist. Ometi on just sotsiaalsed ettevõtted ja MTÜd need, kellel on potentsiaali sisuturunduse abil nähtavale tõusta. Miks aga nende edulugudest ei ole nii palju kuulda? Loe edasi

Mõtle nagu disainer: tööriist sotsiaalse innovatsiooni loomiseks

Disainmõtlemine on üks nendest moodsatest terminitest, millest kõik räägivad, kuid vähesed teavad, kuidas see päriselt väja näeb ja toimib. Selles postituses püüan üldjoontes lahti seletada, millega on tegemist ning kuidas see saaks kolmanda sektori tegemistes kasulik olla.

designthinkingEnamikel meist seostub sõna disain esemega, mis näeb imelik välja, millel on arusaamatu otstarve ja mis maksab ilmselgelt liiga palju. Disainmõtlemine on aga midagi hoopis muud. Kui rääkida definitsioonist, siis tõenäoliselt kõige tabavamalt kirjeldas disainmõtlemist IDEO juht Tim Brown: „see on tehnoloogia, inimeste vajaduste ja majanduslikult elujõuliste lahenduste omavahel kokku toomine”. Kõlab sedamoodi, et see võiks olla kasulik sotsiaalsele ettevõtjale või mittetulunduslikule organisatsioonile? Vaatame lähemalt.  Loe edasi