Kirsid tordil: mida pakub ühisrahastusplatvorm peale raha kaasamise?

Ühisrahastusplatvorme, mille kaudu oma ideele, tootele või teenusele rahastust saada, tekib maailmas juurde nagu seeni peale vihma. Meie oma Eesti Hooandja abil on juba hoogu saanud 387 projekti kokku pea 1,2 miljoni euro ulatuses. Ühisrahastuse kogumine on aga palju rohkemat kui ainult viis raha kaasata – see  on võimalus oma ideed valideerida, kaasata oskusi ja täiendavat ajaressurssi ning aktiveerida oma kogukonda. Loe edasi

3 mõtet, kuidas mõjupõhine rahastusmudel vabaühenduse jaoks väärtust loob

Allikas: Career ConnectÜhes varasemas postituses rääkisime uudsest rahastusmudelist Social Impact Bond (SIB), mille eesmärgiks on erasektori rahastuse toel tulemuslikumalt ühiskondlikke probleeme lahendada. Täna vaatame Career Connect’i näitel, millist väärtust loob mõjupõhine rahastusmudel vabaühendustele.

Loe edasi

Uus rahastusmudel ühiskondlike valukohtade lahendamiseks

Maailmas on kanda kinnitamas tulemus- ja mõjupõhised rahastusmudelid, mis aitavad erasektori rahastuse toel tulemuslikumalt ühiskondlike probleeme lahendada. Vabaühendustele pakub mudel võimalust saada pikajaline investeering oma teenuste arendamiseks ja laiendamiseks. Esimese taolise mudeli – ühiskondliku mõju osakud (ingl Social Impact Bond ehk SIB) – väljatöötamist Eestis on eestvedamas Heateo Sihtasutus.

Loe edasi

3 näidet, kuidas tulemusi ja mõju kommunikeerida

Peaaegu iga organisatsiooni lehelt võime leida missiooni, eesmärkide ja tegevuste kirjelduse. Sellest aga ainuüksi ei piisa, et lugejal tekiks ettekujutus, kuidas muutust luuakse ning miks organisatsiooni tegevus oluline on. Oma mõju efektiivseks kommunikeerimiseks tuleks kasutada nii emotsionaalseid seoseid kui ka presenteerida numbrilisi fakte. Kuidas seda teha? Vaatame lähemalt kolme inspireerivat näidet. Loe edasi

3 ekspertsoovitust mõju hindamise planeerimiseks

Tänases postituses jätkame mõju hindamise teemadel. Seekord toome ära 3 eksperdi soovitused, mis võiksid organisatsioonidele abiks olla mõju hindamise planeerimisel.

Loe edasi

5 sammu mõju hindamisel

Social ImpactÜhiskondlik mõju on iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse keskmes. Mõju hindamine ei ole aga kindlasti kergete ülesannete killast. Samas ei ole see ka midagi ületamatut, kui endale jõukohane skoop võtta, vajalikke osapooli kaasata ja olemasolevaid ressursse ning andmeid realistlikult hinnata. Oluline on algust teha ja kannatlikkust varuda. Kuidas siis mõju hindamisele läheneda? Järgnevalt on ära toodud 5 olulisemat sammu, millest mõjumudeli väljatöötamisel võiks lähtuda. Antud lähenemine tugineb European Venture Philanthropy Association (EVPA) mõju hindamise ja juhtimise mudelil.

Loe edasi

3 põhjust miks andmete kogumise ja mõju mõõtmisega tegeleda

In God we trust. All others must bring dataKahtlemata võib öelda, et iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse jaoks on oluline ühiskonnas positiivse muutuse loomine. Oma tegevuse mõjust rääkides kiputakse aga sageli üldistama või andma intuitiivseid hinnanguid. Miks on oluline sellest kaugemale minna ning oma mõju konkreetsetele andmetele tuginedes hinnata?

Loe edasi

NextDrop: sotsiaalne start-up, mis lahendab veevarustuse probleeme arengumaades

NextDrop logoKas kujutaksid ette, et saaksid kraanivett tarbida ainult iga 5 päeva tagant? Indias näiteks on selline olukord täiesti tavapärane. Kuna sageli ei teate ette, millal täpselt vesi torudesse jõuab, siis veedetakse kraani juures oodates tunde. NextDrop on Indiast alguse saanud sotsiaalne ettevõte, mille välja töötatud mobiiltelefonil põhinev süsteem aitab vee efektiivsemalt tarbijateni tuua.

Loe edasi

VEG and the City toob aia iga linlase koju

VEG and the City logoKas teadsid, et 2050. aastaks kasvab maailma elanikkonna arv umbes 35% ja nõudlus toidu järgi tõuseb 60%? Selleks, et kogu elanikkond ära toita, on vaja teha olulisi samme nii poliitilisel, äirlisel kui indiviidi tasandil viljakuse tõstmiseks, ressursside efektiivsemaks kasutamiseks, jäätmete vähendamiseks jne. Šveitsi ettevõte VEG and the City on probleemile lähenenud teise nurga pealt – nende visiooniks on tuua aed ja toidukasvatamisvõimalused iga linlase koju!

Loe edasi

WakaWaka abil 3 tundi päevas juurde

WakaWaka logo 2Mis juhtuks, kui Sul oleks iga päev 3 tundi vähem aega? Mille arvelt Sa selle aja võtaksid? Töötamise? Õppimise? Meelelahutuse? 1.2 miljardit inimest (17% kogu elanikkonnast!) üle maailma peavad selle küsimusega igapäevaselt rinda pistma, sest nendel puudub ligipääs elektrile – päev algab siis, kui päike tõuseb ja lõpeb, kui päike loojub. Elektripuudus mõjutab aga oluliselt elukvaliteeti – seda esmajoones mitte erinevate mugavuste pärast, vaid seetõttu, et pimeduse tõttu jääb vanematel aega vähem kasulikku tööd teha ja lastel jääb vähem aega koolitöödele pühenduda. 2010. aastal Hollandist alguse saanud WakaWaka on võtnud eesmärgiks seda probleemi lahendada ja toodab päikeseenergial töötavaid võrguühenduseta LED lampe perekondadele, kes elavad pimeduses.

Loe edasi

Kõnnime katuseid mööda ehk lugu Bybi linnamesilastest

Bybi logoKas Sa oled kunagi mõelnud selle peale, kui palju on linnades kasutamata katusepinda? Kuidas võiks seda targalt ära kasutada? Sobiva kliima puhul võiks sinna paigutada päikesepaneelid, või hoopis mõnusa grillimis- või aianurga teha või ehitada oma linnakasvuhoone… Miks mitte seal isegi mesilasi pidama hakata? Oot-oot… mesilased linna katustel? Just nii! Kopenhaagenis tegutsev sotsiaalne ettevõte Bybi teeb just seda! Bybi urbaniseerunud meetööstus loob töövõimalusi pikaajalistele töötutele ning pakub linnainimestele võimalust loodusega rohkem kontakti saada. Loe edasi

Mida võiks Specialisternelt ja Mobile Schoolilt õppida? 3 mõtet.

Kirjutasin varasemalt IT teenuseid pakkuvast Specialisternest ja tänavalapsi innustavast Mobile Schoolist. Nende kahe organisatsiooni lähenemisel ühiskondliku muutuse loomisesse on nii mõndagi ühist, millest tasub eeskuju võtta. Toon siin postituses välja kolm mõtet.

Loe edasi

Heategevusest sotsiaalse ettevõtteni – Mobile School ja Streetwize lugu

Mobile School logoMaailmas on hinnanguliselt 100 miljonit tänavalast, keda ümbritseb vaesus, tõrjutus ja kuritarvitamine. Tänavalaste elujärje parandamiseks on mitmeid erinevaid programme, ometi on nende tõhusus tihtipeale madal.  Näiteks Ladina-Ameerikas põgenevad 90% lastest integratsiooni keskustest juba 1-2 päeva möödudes.[1] Belgiast alguse saanud Mobile School on võtnud hoopis teise lähenemise – selle asemel, et lapsed tänavalt „jõuga“ ära tuua,  panevad nad lapsi isennast aitama ja seda otse tänaval.

Loe edasi

Autistist spetsialistiks – nutikas ärimudel Specialisterne näol

Kas tead, mis on ühist füüsik Albert Einsteinil, režissöör Stanely Kubrickul ja kunstnik Michelangelol? Teadlaste hinnangul võis neil kõigil kolmel olla autism. Autismil on erinevaid vorme, kuid sarnasteks joonteks on raskused teiste inimestega suhtlemisel, kirjutamata reeglitest arusaamisel ning teatud ülesannete täitmisel.[1] Viimase uuringu andmetel võib maailmas olla 1 autist iga 68 lapse kohta.[2] Täiskasvanud autistidest umbes 85% on töötud.[3] Sellised sotisiaalsed probleemid võivad aga olla aluseks nutikatele äriideele ning avada uusi turge üle maailma. Taanist alguse saanud Specialisterne on näide sellest, kuidas autistide tööhõivega tegelemisest on kasvanud 12 riigis tegutsev innovatiivne ja auhindu võitnud ettevõte.

Loe edasi