Blogi

Neli viisi, kuidas testida (äri)idee elujõulisust?

ariidee-valideerimineÄri- või projektiideed tunduvad enamikel juhtudel nende autoritele suurepärased. Ometi väga paljud neist siiski ei saavuta elluviimisel oodatud edu. Miks see nii juhtub ja kuidas seda vältida?

Enamjaolt on selle põhjus väga lihte – teostusega läheb nii kiireks, et jääb vahele oluline etapp – idee valideerimine. Valideerimine tähendab idee asjakohasuse kinnituse leidmist. See on vajalik seetõttu, et meile väga sageli tundub, et me täpselt teame, mida ja kuidas klient vajab. Millisel viisil aga veenduda, et see on tõepoolest lahendus, mille eest ta oleks nõus maksma? Seda teadmist on ideaalis vaja enne, kui mittetoimiva idee realiseerimiseks on juba liiga suured investeeringud tehtud.

Loe edasi: Neli viisi, kuidas testida (äri)idee elujõulisust?

Mis on sotsiaalne innovatsioon?

Sõna “innovatsioon” kohtab äriajakirjades ja -raamatutes täna ilmselt sagedamini, kui mõnda muud. Innovatsioonivõimet peetakse kaasaegse organisatsiooni konkurentsivõime võtmekomponendiks.

Samal ajal on vabaühenduste maailmas järjest rohkem levimas mõiste “sotsiaalne innovatsioon”. Sellest, mida selle uhkelt kõlava termini all mõeldakse räägimegi allolevas postituses.

Loe edasi

SOAR: alternatiiv SWOT-analüüsile

SWOT-analüüs on väga levinud meetod lähteolukorra kaardistamiseks üsna paljudes olukordades, näiteks strateegia väljatöötamise või projekti kavandamise käigus. See levinud tööriist aitab läbi mõelda, mis on praegusest olukorrast lähtudes organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Samas on SWOTil ka arvestataval hulgal miinuseid: esiteks tehakse seda sageli liiga pealiskaudselt, rikkudes õiget tehnikat; teiseks kasutatakse seda maailmapraktikas liigagi tihti. Minu enda seisukoht, miks SWOT ei ole kõige parem tööriist lähteolukorra kaardistamiseks, on selle liigne keskendumine negatiivsetele teguritele: nõrkused ja ohud on küll olulised, kuid kui nendele keskenduda liiga põhjalikult, ei lisa see planeerimisprotsessile optimismi.

Loe edasi

Kuidas kirjutada projekti?

Projekti kirjutaminePikad ja keerulised rahataotluse vormid võivad ajada segadusse isegi kogenud projektikirjutaja. Kuigi osade fondide ja programmide blanketid on näiliselt lühemad ja lihtsamad, siis enamik neist on ikkagi mahukad ja põhjalikud. Lisaks sellele soovitakse paljudel juhtudel saada täiendavaid dokumente (lisasid), mis teevad rahataotluse koostamise protsessi veelgi keerulisemaks.

Selleks, et projekti kirjutamine ei tunduks nii hirmuäratavalt keeruline, seda eriti algajale, tasub projekti kirjutamine samm-sammult ette võtta. Allpool on kirjeldatud viit etappi , mis aitavad kogu vajaliku info ka kõige keerulisemasse taotlusvormi kirja saada.

Loe edasi

Tähtsaim küsimus organisatsiooni jaoks ja kuidas sellele vastata

problemOlen päris palju töötanud alustavate organisatsioonidega, seda nii vaba- kui ka erasektoris. Üks omadus, mis neid kõiki ühendab, on see, et neil kõigil on äärmiselt keeruline sõnastada, millist kliendi (st sihtrühma) probleemi nad lahendavad. Mitte et nad seda ei teaks. Nad aimavad seda väga hästi, kuid raskused tekivad siis, kui peavad seda probleemi sõnastama.

Milleks on aga vaja sõnastada probleemi, mida organisatsioon oma tegevusega lahendama hakkab? Tegelikkuses on väga tähtis seda teha: üksnes niiviisi on võimalik veenda teisi oma ettevõtte või ühenduse vajalikkuses. “Teised” võivad olla rahastajad, investorid, koostööpartnerid, kliendid, tulevased töötajad ja paljud teised. Selles loetelus on kõige tähtsamad muidugi need, kelle käest on lootust rahastust saada.

Sõna “probleem” ei tasu seejuures võtta liiga tõsiselt. Loomulikult võib olla tegemist ka mõne globaalse negatiivse nähtusega, kuid pigem on see lõhe soovitud olukorra ja reaalsuse vahel.

Loe edasi

Fairphone – telefon, millel on lugu

Fairphone_logo_cmyk-01-12015. aasta lõpus jagas üks minu tuttav Facebookis pilti oma uuest telefonist, lisades sinna juurde rõõmsa kommentaari, et see on parim jõulukink, mida ta oleks osanud soovida. Ei olnud tegemist uue iPhone’iga ega ka mõne muu tuntud globaalse brändi toodetud esemega. Pildil oli Fairphone II. Välimuselt –telefon nagu ikka, kuid üpris intrigeeriva nimega. Huvi pärast klikkasin juuresolevale lingile, ja sealt avanenud lugu oli vägagi põnev.

Loe edasi

Skill Mill – noorte õigusrikkujate teine võimalus

3123123Ettevõtluskonkursil Ajujaht on praeguseks jäänud konkurentsi 30 kõige tugevamat meeskonda. Nende seas on ka kolm sotsiaalset ettevõtet. Üks neist on Skill Mill, keda tänases postituses veidi põhjalikumalt tutvustame.

Loe edasi

Kolm trendi, mida juht peaks 2016. aastal silmas pidama

2016Aasta alguses on meil ikka kombeks vaadata korraks tulevikku ja püüda aimata, mida uus aastaring meile tuua võiks. Viimase paari-kolme aasta jooksul on väga palju räägitud sellest, kui põneval ajal me elame ja kui palju muutusi see aeg kaasa toob. 

Loe edasi

Kirsid tordil: mida pakub ühisrahastusplatvorm peale raha kaasamise?

Ühisrahastusplatvorme, mille kaudu oma ideele, tootele või teenusele rahastust saada, tekib maailmas juurde nagu seeni peale vihma. Meie oma Eesti Hooandja abil on juba hoogu saanud 387 projekti kokku pea 1,2 miljoni euro ulatuses. Ühisrahastuse kogumine on aga palju rohkemat kui ainult viis raha kaasata – see  on võimalus oma ideed valideerida, kaasata oskusi ja täiendavat ajaressurssi ning aktiveerida oma kogukonda.

Loe edasi

3 nippi, kuidas oma vabaühendust turundada (mis ei nõua suurt rahalist panust)

ideesahtel2Erinevalt äriorganisatsioonidest ei ole vabaühendustel erilist rahalist resurssi (ja ka inimresurssi) turunduse tarbeks. Seetõttu jäävad paljud väärt algatused, ideed ja probleemid vaid kitsa ringi teadmiseks ning paljud, kes vabaühenduse tegevuse vastu oleks muidu huvi tundnud, elavad teadmatuses.

Kas see peaks nii olema või mitte, on omaette teema, tänases postituses aga räägime sellest, mida saaks ette võtta minimaalse eelarvega selleks, et olla välismaailmale palju paremini nähtav.

Loe edasi

Kliendi vajadused: kuidas neid õigesti kaardistada

PrintKliendivajadusele vastava pakkumise loomise tõeliseks hitt-tööriistaks on kujunenud väärtuspakkumise lõuend. Vaatamata oma lihtsale struktuurile võimaldab see analüüsida, mis oleks toote või teenuse puhul kliendi jaoks tõeliselt väärtuslik. Olen seda tööriista katsetanud koolitustel ja konsultatsioonidel umbes aasta aega ning julgen väita, et tegemist on tõepoolest ühe tõhusama meetodiga väärtuspakkumise struktureerituks läbimõtlemiseks.

Loe edasi

3 mõtet, kuidas mõjupõhine rahastusmudel vabaühenduse jaoks väärtust loob

Allikas: Career ConnectÜhes varasemas postituses rääkisime uudsest rahastusmudelist Social Impact Bond (SIB), mille eesmärgiks on erasektori rahastuse toel tulemuslikumalt ühiskondlikke probleeme lahendada. Täna vaatame Career Connect’i näitel, millist väärtust loob mõjupõhine rahastusmudel vabaühendustele.

Loe edasi

Kas vabaühendust on lihtsam turundada kui äriettevõtet?

Kui veel mõni aasta tagasi tundus kuidagi kohatu kasutada sõnu “turundus” ja “vabaühendus” samas lauses, siis praeguseks on asi muutunud.

Mittetulundusorganisatsioonide turundusele on pühendatud arvestatavas koguses raamatuid ning samuti korraldatakse regulaarselt selleteemalisi koolitusi. Kuid miks on vabaühenduste turundus omatette valdkond ning kuidas ta erineb harjumuspärasest, ärimaailma valdkonda kuuluvast turundusest?

Loe edasi

Empaatiakaart: tööriist, mis aitab sihtrühma mõista

Empaatiakaart on üks nendest disainmõtlemise tööriistadest, mis kogub meeletut populaarsust. Seda rakendatakse turunduses, projektide planeerimisel, toote- ja teenusedisainis ning paljudes muudes valdkondades.

Empaatiakaardi eesmärk on aidata samastuda sihtrühmaga, kelle jaoks püütakse väärtust luua. See on suurepärane tööriist vajaduste ning nendega kaasnevate mõtete, tunnete, tähelepanekute ja soovide analüüsimiseks. Teisisõnu, see on vahend, mis aitab end korraks panna teise osapoole kingadesse ja teda seeläbi paremini mõista.

Loe edasi

Projekti harjutusvorm ja nipiraamat Erasmus+ projektide jaoks

vihikMõnikord võib projekti planeerimise teekond olla keeruline. Seda enam, kui rahataotluse koostamisega ei ole veel projektimeeskonnal suurt kogemust. Selleks, et lihtsustada seda protsessi noortel projektikirjutajatel lõime koostöös SA Archimedes Noorteagentuuriga projekti harjutusvormi ja nipiraamatu.

See tööriist on mõeldud neile, kes kavandab rahvusvahelise noortevahetuse või rahvusvahelise noortealgatuse projekti (loe nende kohta täpsemalt siit) Erasmus+ programmi raames.

Harjutusvormi aluseks on disainmõtlemise aluspõhimõtteid ja loomulikult programmi Erasmus+ projekti kvaliteedinõudeid.

Loe edasi

Uus rahastusmudel ühiskondlike valukohtade lahendamiseks

Maailmas on kanda kinnitamas tulemus- ja mõjupõhised rahastusmudelid, mis aitavad erasektori rahastuse toel tulemuslikumalt ühiskondlike probleeme lahendada. Vabaühendustele pakub mudel võimalust saada pikajaline investeering oma teenuste arendamiseks ja laiendamiseks. Esimese taolise mudeli – ühiskondliku mõju osakud (ingl Social Impact Bond ehk SIB) – väljatöötamist Eestis on eestvedamas Heateo Sihtasutus.

Loe edasi

5 eduka rahataotluse tunnust

projekti koostamineKuigi väga paljudel organisatsioonidel on juba kogemusi seoses projekti rahataotluse esitamisega mõnesse fondi või programmi, on suurema osa vabaühenduste jaoks küsimus „Kuidas kirjutada head projekti?” endiselt väga aktuaalne. Kuigi sellele küsimusele ei ole ühtset, kõigile sobivat vastust, siis ikkagi saab välja tuua mõned hea projekti tunnused, mida võib tõepoolest universaalseks pidada.

Sellest postitusest leiad kontroll-loendi, millele võiks rahastaja positiivset otsust sihtiv projekt vastata.

Loe edasi

Mis ikkagi on disainmõtlemine?

disainmõtlemineViimasel ajal olen suhteliselt palju kirjutanud ja rääkinud disainmõtlemisest (või disainimõtlemisest?) ning sellest, kuidas see saab äri või vabaühendust positiivselt mõjutada. Ja nagu ikka, soovitakse lühikeses ettekandes või päevase koolituse raames kuulda eelkõige praktiliste nippide, tööriistade ja konkreetsete edulugude kohta. Ma olen siiani sellele soovile päris palju vastu tulnud – ka Ideesahtlisse on järjest ilmunud postitused erinevate tööriistade kirjelduste ja põhjadega. Kuid mul on tunne, et see on hoopis kurjalt kätte maksnud.

Loe edasi

Marten Lauri: Abimehed maakondades – Sulle ja Sinu kodanikuühendusele

Marten LauriOleme palju kirjutanud sellest, miks konsultandi abi organisatsioonile hea on. Täna kirjutab aga KÜSK-i maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultantide koordineerija Marten Lauri külalispostituse sellest kus ja kuidas on igal vabaühendusel võimalik konsultanti kaasata.


Mäletan põhikooliaegseid matemaatika tunde, kui pinginaabriga lineaarfunktsioonide kallal pead murdsime. Hirmus rasked olid, aga õpetajalt abi küsima minna tundus ka au pihta käivat. Kui ma lõpuks siiski julguse kokku võtsin, tulid vastused imeväel. Millal Sinul viimati ette tuli, et ise hästi ei oska, aga ikka kuidagi punnitad, selmet minna ja abi küsida?

Loe edasi

Millal peaks organisatsiooni rahastusmudelit üle vaatama?

Uuri rohkem erinevate rahastusallikate meie rubriigisist “Rahastuse leidmine”.

Vastutustundlik ettevõtlus: kas ainult suurettevõtetele?

Kui vähegi jälgida ettevõtlusteemalist kirjandust, siis võib tähele panna, et vastutustundlikust ettevõtlusest on saanud laialt kasutatav moetermin.

„Tegemist on uue reaalsusega ettevõtja jaoks. Soovides kasvada või laieneda välismaale saab vastutustundlikkusest kriitiline usaldusväärsuse näitaja” ütleb Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.

Samas olid Arvamusfestivalil paneelis „Vastutustundlik ettevõtlus – keda huvitab?” kõnelejad

Loe edasi

3 tüüpilist viga projekti rahataotluse koostamisel

Tahad lugeda rohkem kuidas neid vigu vältida? Vaata meie eelnevat positust Rahataotluse koostamise 3+1 peamist viga.

 

3 müüti konsultatsiooniteenuse kohta

Vaatamata sellele, et konsultanditeenuseid pakutakse praegu väga laias valikus, ei ole paljud ettevõtted (ja seda enam vabaühendused) nende teenuste kasutamist isegi mitte kaalunud.

Olles suhelnud sellel teemal päris paljude erinevate organisatsioonide esindajatega, olen jõudnud järeldusele, et sellise skeptilise suhtumise taga on väljakujunenud arusaam konsultatsiooniteenusest, mis aga päris alati tõene ei ole. Allpool on toodud kolm tõenäoliselt kõige rohkem levinud müüti konsultandi palkamise kohta.

Loe edasi

Miks napib Eestis sotsiaalse ettevõtluse edulugusid?

Sotsiaalseid ettevõtteid tuleb iga aastaga Eestis aina juurde: praeguse seisuga on Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmenimekirjas üle 40 organisatsiooni. Samas mida napib – on edulood. Miks ei lähe Eesti sotsiaalsetel ettevõtetel nii hästi, kui võiks? Ma olen selle peale palju mõelnud. Hiljuti sain aga oma kogemuse põhjal aru, miks see nii on.

Loe edasi

3 näidet, kuidas tulemusi ja mõju kommunikeerida

Peaaegu iga organisatsiooni lehelt võime leida missiooni, eesmärkide ja tegevuste kirjelduse. Sellest aga ainuüksi ei piisa, et lugejal tekiks ettekujutus, kuidas muutust luuakse ning miks organisatsiooni tegevus oluline on. Oma mõju efektiivseks kommunikeerimiseks tuleks kasutada nii emotsionaalseid seoseid kui ka presenteerida numbrilisi fakte. Kuidas seda teha? Vaatame lähemalt kolme inspireerivat näidet.

Loe edasi

5 küsimust, mida küsida konsultandi käest enne palkamist

kosnultantJuhtimis- või strateegiakonsultant võib anda organisatsioonile väga jõulise arengutõuke. Samas, et see koostöö tõepoolest toimiks, on oluline valida spetsialist, kelle profiil sobib Sinu organisatsiooni tausta ja nõustamise protsessi eesmärkidega. Arvestades, et juhtimisvaldkonna konsultante tegutseb Eestis väga palju, ei pruugi valiku tegemine lihtne olla.

Mõne aja eest ilmunud postituses kirjutasime, kuidas kaasata konsultanti, et sellest oleks maksimaalne kasu organisatsioonile. Täna räägime aga sellest, milliseid küsimusi esitada nõustajale enne temaga lepingu sõlmimist. 

Loe edasi

3 ekspertsoovitust mõju hindamise planeerimiseks

Tänases postituses jätkame mõju hindamise teemadel. Seekord toome ära 3 eksperdi soovitused, mis võiksid organisatsioonidele abiks olla mõju hindamise planeerimisel.

Loe edasi

3 tõhusat sotsiaalmeedia strateegiat vabaühendusele

social-networkingOrganisatsiooni sotsiaalmeedia leht on praegu midagi üsna iseenesestmõistetavat. Kuid paljusid, kes Facebooki, Twitteri või mõne muu võrgustiku konto loovad, tabab peagi sarnane probleem: kuidas suurendada inimeste ringi, kellele võrgustike kaudu oma organisatsiooniga seonduvat infot vahendada.

Sageli juhtub nii, et sinu leht kogub suuremas või väiksemas koguses jälgijaid väga kiiresti, samas avastad, et need inimesed on mõnes mõttes nii või teisiti juba Sinu organisatsiooni fännid – nad on sellest midagigi varem kuulnud ja viitsivad end Sinu tegevusega sotsiaalmeedia vahendusel kursis hoida. Kuidas aga saaks Sinu organisatsioon seda ringi suurendada.

Alljärgnevalt leiad kolme võimaliku strateegia kirjeldused, mis võivad selle eesmärgi saavutamisel abiks olla.

Loe edasi

5 sammu mõju hindamisel

Social ImpactÜhiskondlik mõju on iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse keskmes. Mõju hindamine ei ole aga kindlasti kergete ülesannete killast. Samas ei ole see ka midagi ületamatut, kui endale jõukohane skoop võtta, vajalikke osapooli kaasata ja olemasolevaid ressursse ning andmeid realistlikult hinnata. Oluline on algust teha ja kannatlikkust varuda. Kuidas siis mõju hindamisele läheneda? Järgnevalt on ära toodud 5 olulisemat sammu, millest mõjumudeli väljatöötamisel võiks lähtuda. Antud lähenemine tugineb European Venture Philanthropy Association (EVPA) mõju hindamise ja juhtimise mudelil.

Loe edasi

Tööriist projekti mõju kavandamiseks

domino effectProjekti rahataotluse hindamisel on muutunud järjest olulisemaks projekti kavandatav mõju. Rahastaja tavapärane ootus on praegu see, et taotlust esitaval ühingul on selge teadmine sellest, milline on tema projekti pikaajaline panus ühiskonda.

Projekti planeerimisel ja rahataotluse paberitega tegelemisel kipume me kõik keskenduma korralduslikele üksikasjadele ja suur pilt võib korraks fookusest kaduda. Teine oluline tõsiasi on see, et kaugeltki mitte kõik projektid ei ole välja arendatud n-ö õpikunäite eeskujul, kus esmalt pannakse paika nende pikaajaline mõju ja alles siis minnakse konkreetsete tegevuste juurde.

Loe edasi

Briti Suursaatkond algatas sotsiaalse ettevõtluse projekti õpilastele

KrislinVeebruaris algatas Briti Suursaatkond koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga sotsiaalse ettevõtluse teemalise projekti õpilastele. Projekt nimega HERO (Hooliv Ettevõtja Rikas Organisatsioon) tõi kokku eesti ja vene koolide õpilased, kes võistkonnad moodustades oma sotsiaalse ettevõtte projekti looma asusid. Kokku tuli oma 40 noort vanuses 13-16 kaheksast eri koolist üle Eesti. Ideesahtlile tutvustas projekti põhjalikumalt Krislin Aedla, Briti Suursaatkonna avalike suhete nõunik.

Loe edasi

3 põhjust miks andmete kogumise ja mõju mõõtmisega tegeleda

In God we trust. All others must bring dataKahtlemata võib öelda, et iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse jaoks on oluline ühiskonnas positiivse muutuse loomine. Oma tegevuse mõjust rääkides kiputakse aga sageli üldistama või andma intuitiivseid hinnanguid. Miks on oluline sellest kaugemale minna ning oma mõju konkreetsetele andmetele tuginedes hinnata?

Loe edasi

Kolm müüti turunduse kohta: mida peab teadma turundustegevusega alustades

tweetSuurema osa organisatsioonide jaoks on turundusest tänaseks saanud igapäevase tegevuse lahutamatu osa. Tehnoloogiate ja e-kanalite areng on teinud turunduse palju lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Samas on selle kohta levimas ka päris mitu valearvamust.

Koolitustel kõige sagedamini esitatud küsimuste põhjal panin kirja kolm enamlevinud müüti turunduse kohta ning lisasin selgitused, kuidas asjad tegelikult on.

Hoiatan aga siinkohal lugejaid, et see postitus on mõeldud pigem algajatele kui kogenud turundusproffidele.

Loe edasi

NextDrop: sotsiaalne start-up, mis lahendab veevarustuse probleeme arengumaades

NextDrop logoKas kujutaksid ette, et saaksid kraanivett tarbida ainult iga 5 päeva tagant? Indias näiteks on selline olukord täiesti tavapärane. Kuna sageli ei teate ette, millal täpselt vesi torudesse jõuab, siis veedetakse kraani juures oodates tunde. NextDrop on Indiast alguse saanud sotsiaalne ettevõte, mille välja töötatud mobiiltelefonil põhinev süsteem aitab vee efektiivsemalt tarbijateni tuua.

Loe edasi

Tööriist huvigruppide kaardistamiseks: motivatsioonimaatriks

partneridSeekordne tööriist on taas teenusedisainerite tööriistakastist üle võetud ja on kasulik kõikidele nendele organisatsioonidele, kes kaasavad oma tegevusse mitut erinevat huvigruppi või koostööpartnerit.

See tööriist võimaldab paremini mõista, milline on erinevate osapoolte motivatsioon projektis kaasa lüüa ning kuidas oleks neid kõige mõttekam kaasata.

Kõnealuseks instrumendiks on motivatsioonimaatriks. See on üks nendest lõuenditüüpi vahenditest, mis järjest rohkem populaarsust koguvad ning võimaldavad infot selgelt struktureerida ja visuaalselt esitada.

Loe edasi

VEG and the City toob aia iga linlase koju

VEG and the City logoKas teadsid, et 2050. aastaks kasvab maailma elanikkonna arv umbes 35% ja nõudlus toidu järgi tõuseb 60%? Selleks, et kogu elanikkond ära toita, on vaja teha olulisi samme nii poliitilisel, äirlisel kui indiviidi tasandil viljakuse tõstmiseks, ressursside efektiivsemaks kasutamiseks, jäätmete vähendamiseks jne. Šveitsi ettevõte VEG and the City on probleemile lähenenud teise nurga pealt – nende visiooniks on tuua aed ja toidukasvatamisvõimalused iga linlase koju!

Loe edasi

Aune Lillemets: Kust leida ideed omatulu teenimiseks?

AuneLillemetsTänane külalispostitus on kirjutatud Aune Lillemetsa poolt. Igapäevaselt töötab Aune Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmesuhete juhina. Lisaks nõustab ta mittetulundusühendusi ärimudelite ja turunduse teemadel tuginedes oma kogemusele vabaühenduste juhtimises ja ettevõtluses. Aunel on magistrikraad Tartu Ülikoolist ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimises.


Omatulu teenimine on muutunud vabaühenduste seas järjest populaarsemaks. Kui käin rääkimas sotsiaalsest ettevõtlusest, siis küsitakse üha tihemini: kust alustada sobiv äriidee otsimist?

Soovitan siis kõigepealt vaadata iseendasse ja mõelda ümbritsevale kogukonnale. Idee-idu võib hakata kasvama ka kohalikus piirkonnas lahtiste silmadega ringi vaadates.

Loe edasi

WakaWaka abil 3 tundi päevas juurde

WakaWaka logo 2Mis juhtuks, kui Sul oleks iga päev 3 tundi vähem aega? Mille arvelt Sa selle aja võtaksid? Töötamise? Õppimise? Meelelahutuse? 1.2 miljardit inimest (17% kogu elanikkonnast!) üle maailma peavad selle küsimusega igapäevaselt rinda pistma, sest nendel puudub ligipääs elektrile – päev algab siis, kui päike tõuseb ja lõpeb, kui päike loojub. Elektripuudus mõjutab aga oluliselt elukvaliteeti – seda esmajoones mitte erinevate mugavuste pärast, vaid seetõttu, et pimeduse tõttu jääb vanematel aega vähem kasulikku tööd teha ja lastel jääb vähem aega koolitöödele pühenduda. 2010. aastal Hollandist alguse saanud WakaWaka on võtnud eesmärgiks seda probleemi lahendada ja toodab päikeseenergial töötavaid võrguühenduseta LED lampe perekondadele, kes elavad pimeduses.

Loe edasi

MAMMU: sotsiaalne ettevõte Lätist, mis teeb moodi ja aitab noortel emadel majanduslikult hakkama saada

Fionn DobbinVäga tihti tunduvad välismaised sotsiaalse ettevõtluse näited meile kauged ja Eesti oludes näib, et neid on keeruline rakendada. Seekordne näide on aga palju lähemalt võetud. Lätis on edukalt tegutsemas moeaksessuaare tootev ettevõte MAMMU, mille ärimudel vastab sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetele 100%.

Selleks, et saada paremini aru, mis organisatsiooniga on tegemist, suhtlesin MAMMU asutaja ja juhiga Fionn Dobbiniga, kes hea meelega vastas Ideesahtli küsimustele ja tutvustas ettevõtet.

Loe edasi

Väärtuspakkumise lõuend: vahend, mis aitab pakkuda sihtrühmale asja, mida tal tõepoolest vaja on

Seekordses postituses tahaksin tutvustada tööriista, mis on laenatud disainmõtlejate arsenalist ja on nüüdseks aidanud paljudel organisatsioonidel kujundada väärtuspakkumist.

See äärmiselt lihtne, kuid samal ajal äärmiselt tõhus tööriist võimaldab analüüsida toote või teenuse Value Proposition Bookväärtust kliendi seisukohalt, vastates küsimustele „Mis on see, mida meie sihtrühm tõepoolest ootab, millistele muredele ta leevendust otsib ning kuidas saaks meie pakkumine olla tõepoolest parim“.

Kõnealuseks tööriistaks on väärtuspakkumise lõuend (ingl value proposition canvas), mida Alexander Osterwalder kirjeldab väga detailselt oma samanimelises raamatus. Tegemist on väga lihtsa visuaalse vahendiga, mis lubab analüüsida pakkumist kahe lähenemise kaudu, vaadates seda nii läbi kliendi kui ka läbi pakkuja silmade.

Loe edasi

Kõnnime katuseid mööda ehk lugu Bybi linnamesilastest

Bybi logoKas Sa oled kunagi mõelnud selle peale, kui palju on linnades kasutamata katusepinda? Kuidas võiks seda targalt ära kasutada? Sobiva kliima puhul võiks sinna paigutada päikesepaneelid, või hoopis mõnusa grillimis- või aianurga teha või ehitada oma linnakasvuhoone… Miks mitte seal isegi mesilasi pidama hakata? Oot-oot… mesilased linna katustel? Just nii! Kopenhaagenis tegutsev sotsiaalne ettevõte Bybi teeb just seda! Bybi urbaniseerunud meetööstus loob töövõimalusi pikaajalistele töötutele ning pakub linnainimestele võimalust loodusega rohkem kontakti saada.

Loe edasi

Eha Paas: Vabatahtlik tegevus – võimalus tuua oma ellu uusi väljakutseid

EhapaasSeekordne külalispostitus erineb veidi Ideesahtli tavapärasest formaadist. Kui tavaliselt kirjutame sellest, mida saaks sotsiaalset mõju taotlev organisatsioon paremini teha ja kuidas on tal võimalik mõjusamaks kasvada, siis täna vaatame sotsiaalset panust inimese vaatenurgast. Käesolev külalispostitus on seotud vabatahtliku tegevusega ning selle kirjutas valmis Eha Paas, kes on Eesti Külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse koordinaator ning muuhulgas on tema hoole all ka Vabatahtlike Värava portaal.

Loe edasi

Mida võiks Specialisternelt ja Mobile Schoolilt õppida? 3 mõtet.

Kirjutasin varasemalt IT teenuseid pakkuvast Specialisternest ja tänavalapsi innustavast Mobile Schoolist. Nende kahe organisatsiooni lähenemisel ühiskondliku muutuse loomisesse on nii mõndagi ühist, millest tasub eeskuju võtta. Toon siin postituses välja kolm mõtet.

Loe edasi

Kuidas kaasata konsultanti, et sellest ka kasu oleks?

Vabasektor on hakanud järjest aktiivsemalt kaasama oma töösse organisatsioonivälist kompetentsi. Väga paljude arenguprotsesside edukaks läbiviimiseks läheb vaja suuremas või väiksemas mahus konsultandi tuge. KÜSK on koguni koostanud vabasektoriga töötavate konsultantide nimekirja, mida nad plaanivad jooksvalt ka täiendada.

Samas olen paljude käest kuulnud, et konsultandi kaasamine ei ole nii lihtne kui tundub. Tulemusliku koostöö saavutamine on omaette kunst. Seetõttu panin kirja mõned näpunäited, millega võiks konsultantide kaasamisel arvestada ning mis võiks aidata koostööd tulemuslikumaks teha.

Loe edasi

Heategevusest sotsiaalse ettevõtteni – Mobile School ja Streetwize lugu

Mobile School logoMaailmas on hinnanguliselt 100 miljonit tänavalast, keda ümbritseb vaesus, tõrjutus ja kuritarvitamine. Tänavalaste elujärje parandamiseks on mitmeid erinevaid programme, ometi on nende tõhusus tihtipeale madal.  Näiteks Ladina-Ameerikas põgenevad 90% lastest integratsiooni keskustest juba 1-2 päeva möödudes.[1] Belgiast alguse saanud Mobile School on võtnud hoopis teise lähenemise – selle asemel, et lapsed tänavalt „jõuga“ ära tuua,  panevad nad lapsi isennast aitama ja seda otse tänaval.

Loe edasi

Kuidas muuta mittetulundusorganisatsioon efektiivsemaks?

Time for changeÜhes varasemas postituses kirjutasin tunnustest, mis näitavad, et organisatsioon vajab muutusi, et saada jätkusuutlikumaks. Kuid mis võiksid olla need esimesed sammud, millega alustada teekonda tulemuslikkuse poole?

Selles postituses püüan anda sellele küsimusele mõned võimalikud vastused. Kindlasti ei ole see nimekiri aga ammendav. Oled teretulnud kommentaarides teada andma, mis tegevused Sa veel siia lisaksid.

Loe edasi

Autistist spetsialistiks – nutikas ärimudel Specialisterne näol

Kas tead, mis on ühist füüsik Albert Einsteinil, režissöör Stanely Kubrickul ja kunstnik Michelangelol? Teadlaste hinnangul võis neil kõigil kolmel olla autism. Autismil on erinevaid vorme, kuid sarnasteks joonteks on raskused teiste inimestega suhtlemisel, kirjutamata reeglitest arusaamisel ning teatud ülesannete täitmisel.[1] Viimase uuringu andmetel võib maailmas olla 1 autist iga 68 lapse kohta.[2] Täiskasvanud autistidest umbes 85% on töötud.[3] Sellised sotisiaalsed probleemid võivad aga olla aluseks nutikatele äriideele ning avada uusi turge üle maailma. Taanist alguse saanud Specialisterne on näide sellest, kuidas autistide tööhõivega tegelemisest on kasvanud 12 riigis tegutsev innovatiivne ja auhindu võitnud ettevõte.

Loe edasi

Mida toob alanud aasta vabasektorile?

Aasta alguses teeme me kõik plaane. Jaanuari algus tundub sobiv hetk ka oma vabaühenduse aastaplaanide paikapanemiseks.

Aasta esimeses postituses püüan anda ülevaate sellest, mis mõjutas mittetulundussektorit kõige rohkem eelmisel aastal, mida me sellest õppima peaks ning millega 2015. aastal arvestada tuleb.

Loe edasi

Viis nippi, kuidas tulemuslikult ühisrahastusplatvormi kaudu raha koguda

Kirjutasin varem sellest, millised ühisrahastusplatvormid erinevate projektide jaoks sobivad. Samas on selge see, et tihti ei piisa ainuüksi projekti veebikeskkonna ülespanemisest. Kuidas tagada ideele vajalik toetus?

Alljärgnevalt leiad viis nippi selle kohta, kuidas muuta oma projekt atraktiivsemaks, et see soovitud annetuste summa kokku koguks.

Loe edasi

Kolm märki sellest, et peaksid oma rahastusmudeli üle vaatama

Vabaühendustel on väga palju erinevaid võimalusi oma rahastusmudeli koostamiseks. Võimalik on kombineerida annetusi, otsetoetusi, sponsorlust ja palju muud.

Üldlevinud praktika on see, et rahastusallikate valik tehakse organisatsiooni tegutsemise alguses ning jäädakse nendele kindlaks väga pika aja jooksul.

Selline järjekindlus võib olla edu võtmeks. Samas, muutuvas majanduses võib see olla organisatsiooni jaoks saatuslik.

Mis on märgid, mis näitavad, et jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja oma rahastusmudel kriitilise pilguga üle vaadata?

Loe edasi