Kersti Ringmets
Paljude teemadega on nii, et kuigi nende kohta küsitakse palju, ei arva ma, et saan omast kogemusest kõige parema võimaliku vastuse anda. Nii oli ka küsimusega “Kuidas teha esimest sammu annetuste kogumisel?”, mida mulle on viimasel ajal palju esitatud.
Täna on mul hea meel panna üles esimene Ideesahtli külalispostitus. Palusin Vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuhil Kersti Ringmetsal jagada oma kogemusest ideid selle kohta, kuidas korraldada oma organisatsiooni esimene annetuste kogumise kampaania. Loe edasi
miljardini.
peetud kõnes sõnas Alar Kolk, Euroopa Innovatsiooniakadeemia president, et täna alustavad start-up’id võtavad oma ärimudeli loomisel sotsiaalset vastutustundlikkust arvesse rohkem kui ei kunagi varem.
Iga selliselt valminud särgi puhul hoitakse kokku 91% vett ja 86% energiat võrreldes sarnase, uuest materjalist valminud riideesemega.
kõigest ettevõtluse ühte vormi, mille mõte on operatiivselt arendada idee reaalselt toimivaks tooteks või teenuseks ja vahele jätta üleliigsed protsessid (nagu näiteks liigne bürokraatia).
protsessid on väga vähestes kodanikuühendustes hoolega ette läbi mõeldud. Tavaliselt kujunevad nad nii, et organisatsioon teeb oma esimesed sammud väiksema tiimiga, kus asjad jaotuvad ja sujuvad loomulikult.
Tundub, et 
Enamikel meist seostub sõna disain esemega, mis näeb imelik välja, millel on arusaamatu otstarve ja mis maksab ilmselgelt liiga palju. Disainmõtlemine on aga midagi hoopis muud. Kui rääkida definitsioonist, siis tõenäoliselt kõige tabavamalt kirjeldas disainmõtlemist 
Kui pika ajalooga, üliõpilastele suunatud vahetusprogramm Erasmus on palju tähelepanu saanud, siis Euroopa Liidu poolt algatatud Erasmus For Young Entrepreneurs on midagi üsna tundmatut. Kahe Eestis programmi esindavate organisatsioonide (
Paistab, et turundusvaldkonna uusim kuum teema on sisuturundus. Viimastel turundusteemalistel üritustel on suur osa tähelepanust suunatud sellele, kuidas äriettevõtted on muutnud oma turundussõnumite sisu: oma toodete reklaami asemel jagatakse kliendile kasulikku infot. Pangad räägivad näiteks rahatarkusest ja finantsharidusest, IT-ettevõtted sellest, kuidas tehnoloogiat kodus targemalt kasutada. Mulle kui kliendile valmistab selline turundustrend suurt rõõmu.
Mõnda aega tagasi toimunud Arvamusfestivalil oli laual palju teemasid, mida tahaks Ideesahtlis kajastada ning mille üle põhjalikumalt diskuteerida. Üks nendest on küsimus, kas otsetoetused ettevõtluses teevad head või halba.
Viimasel ajal on hakanud aktiivselt levima mõiste “sotsiaalne ettevõtlus“. Iseenesest on see väga positiivne nähtus, aga järjest rohkem tõusetub küsimus: kuidas erineb sotsiaalne ettevõte meile harjumuspärasest mittetulundusühingust või sihtasutusest ning nö päris ärivormidest?
Viimase paari kuu jooksul on vähemalt kolme täiesti erineva organisatsi esindajat kurtnud mulle ühte ja sama muret: organisatsiooniliikmed ei oska häid ideid genereerida. “Kujutad ette, me teeme iga kuu tunnise võtmemeeskonna üldkoosoleku, et genereerida uusi ideid organisatsiooni arendamiseks, aga sealt ei tule midagi…”,kurtis mulle ühe üle-eestilise mittetulundusliku organisatsiooni juht. Üldiselt tuleb pärast sellist juttu ka küsimus, kas ma oskan soovitada mõnda konsultanti või koolitajat, kes saaks õpetada ideede genereerimist ja/või loovust.
Igal efektiivse ajakasutuse koolitusel räägime sellisest igale inimesele loomulikust harjumusest nagu edasilükkamine. Väljendub see selles, et mõne tähtsa/suure/ebameeldiva ülesandega alustamise vältimiseks leiad Sa endale mõne vähem olulise asendustegevuse ning tegeled pigem sellega. Koolitustel räägime me alati edasilükkamisest kui harjumusest, mis vähendab Sinu produktiivsust ning jagame nippe, kuidas seda vältida saab. Aga miks mitte Seda hoopis enda kasuks ära kasutada?
Teose täispealkiri on “The Fast Forward MBA in Project Management” ja selle autor on Eric Verzuh. Raamat ise on ca 500 lk pikk ja lisaboonusena leiab sellest lingid nii mõnelegi alla laetavale vormile mida annab oma projekti planeerimisel ja elluviimisel kasutada. See mis teeb raamatu eriliseks on autori kogemus – nimelt on Verzuh pikaajalise kogemusega professionaalne projektijuht, kes pakub oma teenuseid erinevatele organisatsioonide ning seetõttu omab kogemust kõiges kolmes sektoris. Sellest tulenevalt käsitleb ta raamatus projektijuhtimise teooriat väga universaalse nurga alt, juhtides aeg-ajalt tähelepanu mõne konkreetse organisatsiooni tüübi või tegevusvaldkonna eripärale. Meeldivaks boonuseks on ka see, et eraldi peatükk on pühendatud projektiportfelli juhtimisele, mis on vajalik, kuid millegi pärast üsna vähe käsitletud teema. 