Kersti Ringmets: Kuidas alustada annetuste kogumisega?

Kersti Ringmets

Kersti Ringmets

Paljude teemadega on nii, et kuigi nende kohta küsitakse palju, ei arva ma, et saan omast kogemusest kõige parema võimaliku vastuse anda. Nii oli ka küsimusega “Kuidas teha esimest sammu annetuste kogumisel?”, mida mulle on viimasel ajal palju esitatud.

Täna on mul hea meel panna üles esimene Ideesahtli külalispostitus. Palusin Vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuhil Kersti Ringmetsal jagada oma kogemusest ideid selle kohta, kuidas korraldada oma organisatsiooni esimene annetuste kogumise kampaania. Loe edasi

Vähekasutatud rahastusviis: Top 10 ühisrahastuse platvormi igale projektitüübile

Crowdfunding ehk ühisrahastus on rahastusviis, mis on viimase paari aastaga hoogsalt populaarsust kogunud. Massolution’i uuring näitab, et 2012. aastal oli erinevate ühisrahastuse platvormide kaudu kogutud kokku üle 2,1 miljardi euro. 2013. aastal suurenes see arv ligi 4crowdfunding miljardini.

Rahastuse saamiseks avaldatakse projekti info ühisrahastuse platvormil ehk vastaval veebilehel. Iga projekti juurde märgitakse veel konkreetne tähtaeg ja summa, mis on vajalik idee elluviimiseks. Parema tulemuse saamiseks laetakse üldjuhul ka projekti põhjalikult tutvustav materjal: näiteks video, pildid ja kirjeldus.

Numbrid näitavad, et tegemist on meeletult võimsa tööriistaga. Ühisrahastuse kaudu on leidnud toetust nii äri-, heategevus- kui ka isiklikud projektid. Selleks, et Eestiski selline rahastuse otsimisviis rohkem leviks, pani Ideesahtel kokku ühisrahastuse platvormide TOP 10. Loe edasi

Stefan Krook: rootsi ettevõtja, kelle jaoks ei ole raha kõige olulisem

Stefan KrookOktoobri esimeses pooles käisin Rootsis teenusedisaini konverentsil. Sellel üritusel õnnestus mul kohtuda ühe väga erilise ettevõtjaga.

Stefan Krook on Rootsi ettevõtte Kivra asutaja ja juht. Tema karjäär algas varakult ja väga edukalt: juba 24-aastaselt asutas ta ettevõtte Glocalnet, mis pakkus peagi konkurentsi Rootsi telekommunikatsiooni monopolile, ning kõigest viie aastaga viis Stefan selle börsile.

2002. aastal tegi ta aga oma karjääris suure pöörde. Sellest, millega ta nüüd tegeleb ning kuidas ta selle tegevuseni jõudis, vestlesin ma Stefaniga allpool toodud lühikese intervjuu raames. Loe edasi

Kolm põhjust, miks sotsiaalselt vastutustundlikul ettevõttel läheb paremini kui teistel

Vastutustundliku ettevõtluse konverentsil peetud kõnes sõnas Alar Kolk, Euroopa Innovatsiooniakadeemia president, et täna alustavad start-up’id võtavad oma ärimudeli loomisel sotsiaalset vastutustundlikkust arvesse rohkem kui ei kunagi varem.

Loomulikult on selline tendents ainult rõõmustav. Kuid peale selle, et vastutustundlik ettevõtlus teeb ühel või teisel moel oma panuse ühiskonna heaolusse, peitub selles ka suur konkurentsieelis. Loe edasi

Reet Aus – moelooja, kes teeb maailma paremaks. Päriselt.

Kas mäletad Laulupeo T-särke? Särgid said suvel päris palju kajastust. Tavapärasest suuremat tähelepanu tõmbasid nad selletõttu, et olid toodetud väärtustava taaskasutuse põhimõttel. T-särgid valmisid rõivatööstuse ületoodangust, et vähendada suurtootmise keskkonnamõju.

ReetAusIga selliselt valminud särgi puhul hoitakse kokku 91% vett ja 86% energiat võrreldes sarnase, uuest materjalist valminud riideesemega.

T-särkide autoriks oli moedisainer Reet Aus, kes on ilmselt üks haritumaid moedisainereid üldse. 2011. aastal kaitses Reet oma upcycling’ust rääkiva doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias. Kuid tema panus keskkonna säästmisesse ei ole ainult teoreetiline. Praegu juhib Reet ettevõtet Aus Design, mis rakendab praktikas upcycling’ut moetööstuses.

Loe edasi

Garage48 kutsub looma sotsiaalset innovatsiooni

Garage48

Garage48 korraldab koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Erinevus Rikastab initsiatiiviga arendusnädalavahetuse, mille eesmärgiks on aidata kaasa erivajadustega inimestele suunatud sotsiaalse innovatsiooni loomisele. Loe edasi

3 asja, ilma milleta on strateegiline planeerimine väärtusetu

Strateegilist planeerimist on pikalt peetud üheks organisatsiooniedu peamiseks elemendiks nii äri-, riigi- kui ka kolmandas sektoris. Samas on majanduslikus keskkonnas, kus paljud on tuleviku suhtes muutunud järjest ebakindlamaks, selle olulist kahtluse alla seatud ning pikaajaline strateegiline plaan on jäänud tagaplaanile. Eelarvamus on see, et tekkinud olukorras on pikaajaline strateegia kasutu, kuna keeruline on ette aimata, milline on homne olukord, ning seetõttu eelistatakse olemasolevast inertsist edasi minna.

Tegelikkuses võib selline mõtteviis aga suurt kahju tekitada. Muutuv keskkond on just üks teguritest, mis tõstab strateegilise planeerimise väärtust ja olulisust. Loe edasi

Sotsiaalne start-up, mis teeb doonorluse lihtsaks. Intervjuu DonateIT projektijuhi Vitali Pavloviga

Vitali Pavlov

Vitali Pavlov, DonateIT projektijuht

Inspireerituna ühest Ideesahtli eelmisest nädala artiklist, mis tutvustas sotsiaalseid idufirmasid, asusin otsima head Eesti näidet sotsiaalse suunitlusega start-up’ist. Ühe sellise leidmine ei olnudki üldse keeruline: DonateIT on end teinud interneti avarustes väga hästi leitavaks.

Selleks, et saada paremini aru, millega on täpsemalt tegemist, võtsin ühendust DonateIT projektijuhi Vitali Pavloviga, kes mulle pikemalt asjast rääkis.  Loe edasi

Rahataotluse koostamise 3 + 1 peamist viga

Kas oled puutunud kokku olukorraga, kus suurepärane projektiidee ei saa fondi projektikonkursil nii kõrget hinnangut, mida ta esitaja seisukohast vääriks? Selle põhjuseid võib olla palju ja kõiki neid ei jõua eales üles lugeda.

Ometi tahaks ma selles postituses tuua välja kolm (+1) tüüpilist rahataotluse koostamise viga. Neid vigu toovad projektikonkursite hindajad välja kui peamisi põhjuseid, miks üks projekt ei saa hindamisel nii palju punkte, kui ta tegelikult võiks. Loe edasi

Kolm sotsiaalset start-up’i, millest tasub eeskuju võtta

Mis on esimene asi, mille peale Sa mõtled, kui kuuled sõna start-up? Suure tõenäosusega tuleb silme ette noor särtsu täis ettevõtja, kes on seotud IT-valdkonna, järjekordse mobiiliäpi arendamise või millegi muu sarnasega.

Kuid tegemist ei pea alati olema kõrgtehnoloogia. Start-up tähistabstart-up-text-on-a-button kõigest ettevõtluse ühte vormi, mille mõte on operatiivselt arendada idee reaalselt toimivaks tooteks või teenuseks ja vahele jätta üleliigsed protsessid (nagu näiteks liigne bürokraatia).

Tõenäoliselt seostub sotsiaalne valdkond start-up’idega kõige vähem. Ja seda täiesti põhjuseta. Loe edasi

Mis on vastutustundlik ettevõtlus? Kolm küsimust Marko Sillerile.

Marko Siller

Suurem osa Ideesahtli postitustest on pühendatud vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Samas on ärimaastikul väga palju kasumit teenivaid ettevõtteid, kes pööravad samamoodi oma tegevuses suurt tähelepanu keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse aspektidele.

Eestis ühendab selliseid ettevõtteid Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Uurisin selle tegevjuhilt Marko Sillerilt, milles väljendub Foorumi liikmete vastutustundlikkus ja miks see kogub üha suuremat populaarsust.  Loe edasi

Alternatiiv arengukava koostamisele? Olemas!

Organisatsiooni struktuur ja selles toimivad Crossing out Plan A and writing Plan B on a blackboard.protsessid on väga vähestes kodanikuühendustes hoolega ette läbi mõeldud. Tavaliselt kujunevad nad nii, et organisatsioon teeb oma esimesed sammud väiksema tiimiga, kus asjad jaotuvad ja sujuvad loomulikult.

Suuremaks kasvades lisanduvad tööprotsessid ja toimimispõhimõtted lähevad keeruliseks. Sedasi võib ühel hetkel organisatsioon ennast avastada olukorras, kus efektiivsusest ja selgest struktuurist on asi kaugel.  Loe edasi

Sisuturundus ei tööta? Kolm asja mida sa (tõenäoliselt) valesti teed

Tundub, et sisuturundus ei ole Eesti ettevõtetele ja mittetulundusühingutele enam võõras. Selle plussidest ja lihtsusest on palju räägitud ning praegu näib, et blogid ja sotsiaalne meedia on ammu avastatud ja vastavad kontod registreeritud.

Samas tundub, et selles valdkonnas, nagu paljude teistegi asjade puhul, on edulood pärit enamasti ärisektorist. Ometi on just sotsiaalsed ettevõtted ja MTÜd need, kellel on potentsiaali sisuturunduse abil nähtavale tõusta. Miks aga nende edulugudest ei ole nii palju kuulda? Loe edasi

Mõtle nagu disainer: tööriist sotsiaalse innovatsiooni loomiseks

Disainmõtlemine on üks nendest moodsatest terminitest, millest kõik räägivad, kuid vähesed teavad, kuidas see päriselt väja näeb ja toimib. Selles postituses püüan üldjoontes lahti seletada, millega on tegemist ning kuidas see saaks kolmanda sektori tegemistes kasulik olla.

designthinkingEnamikel meist seostub sõna disain esemega, mis näeb imelik välja, millel on arusaamatu otstarve ja mis maksab ilmselgelt liiga palju. Disainmõtlemine on aga midagi hoopis muud. Kui rääkida definitsioonist, siis tõenäoliselt kõige tabavamalt kirjeldas disainmõtlemist IDEO juht Tim Brown: „see on tehnoloogia, inimeste vajaduste ja majanduslikult elujõuliste lahenduste omavahel kokku toomine”. Kõlab sedamoodi, et see võiks olla kasulik sotsiaalsele ettevõtjale või mittetulunduslikule organisatsioonile? Vaatame lähemalt.  Loe edasi

Kolm küsimust KÜSKi Vabaühenduste programmi juhile Mari-Liis Dolenkole

Mari-Liis Dolenko

Iga “projetikirjutaja” on suure tõenäosusega vähemalt korra mõelnud, kuidas hindaja tema projekti näeb, millised on samale konkursile laekunud teised projektid ja millistele detailidele peaks tähelepanu rohkem pöörama, et projekt oleks rahastaja hinnangul suurepärane.

Olen sellest juba kirjutanud mitme erineva nurga alt, aga sel korral on postitus eriline. Selleks, et saada paremat ülevaadet Eesti projektimaastikust, võtsin ühendust KÜSKi Vabaühenduste toetusprogrammi juhi Mari-Liis Dolenkoga, kes vastas küsimustele, mida Ideesahtli lugejad aegade jooksul mulle esitanud on. Loe edasi

Avastamata ettevõtlusprogramm: Erasmus for Young Entrepreneurs

Ettevõtlusega alustamist toetatakse Eestis täna mitmel eri viisil. Selles postituses tahaks ma aga tutvustada ühte suurepärast noortele ettevõtjatele suunatud programmi, millest praegu teatakse äärmiselt vähe.

erasmus_for_young_entrepreneursKui pika ajalooga, üliõpilastele suunatud vahetusprogramm Erasmus on palju tähelepanu saanud, siis Euroopa Liidu poolt algatatud Erasmus For Young Entrepreneurs on midagi üsna tundmatut. Kahe Eestis programmi esindavate organisatsioonide (Marketingi Institut ja Tartu Loomemajanduskeskus) kaudu on praeguse seisuga Eesti poolt osalejaid olnud kõigest 15, neist mitte ühtegi vastuvõtva poole rollis. Loe edasi

Sisuturundus mittetulundussektoris: kolm esimest sammu

Content MarketingPaistab, et turundusvaldkonna uusim kuum teema on sisuturundus. Viimastel turundusteemalistel üritustel on suur osa tähelepanust suunatud sellele, kuidas äriettevõtted on muutnud oma turundussõnumite sisu: oma toodete reklaami asemel jagatakse kliendile kasulikku infot. Pangad räägivad näiteks rahatarkusest ja finantsharidusest, IT-ettevõtted sellest, kuidas tehnoloogiat kodus targemalt kasutada. Mulle kui kliendile valmistab selline turundustrend suurt rõõmu.

Mis on aga veel positiivsem – hea sisuturundus ei pruugi nõuda suurt rahalist (küll aga veidi ajalist) investeeringut. See on omakorda oluline eelis MTÜde ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks. Sisuturunduse üks oluline eesmärk on pöörata sihtrühma tähelepanu olulisele asjale, harida neid mingis küsimuses. Kellel teisel oleks aga rohkem tähelepanuväärset sisu pakkuda kui kolmandal sektoril, kes lahendab suuri ühiskonnaprobleeme? Loe edasi

Arvamusfestivali järelkaja: toetuspõhise majanduse mull

moneyrainMõnda aega tagasi toimunud Arvamusfestivalil oli laual palju teemasid, mida tahaks Ideesahtlis kajastada ning mille üle põhjalikumalt diskuteerida. Üks nendest on küsimus, kas otsetoetused ettevõtluses teevad head või halba.

Otsetoetuse poolt räägivad kindlasti edulood, kus ettevõte ei oleks läinud käima ega saanud edukaks, kui ELi struktuurifondid või Eesti riik ei oleks õigel hetkel õla alla pannud. Samas, on ka palju näiteid, kus stardi- või arengutoetus on loonud illusiooni, et ollakse konkurentsivõimelised, ning toetusesaamise eufooriale järgnes läbikukkumine tegelikes turu konkurentsitingimustes.

Loe edasi

Kudias jõuda rohkem? Võta rohkem aega puhkamiseks!

alaramMõnda aega tagasi toimus Haapsalus efektiivse ajakasutuse koolitus. Iga kord, kui ma seda kava mõne uue rühmaga läbi teen, siis tekib ka mul endal motivatsioon oma aega veel paremini planeerima hakata. Ja selleks, et mitte kohustuste võtmisega üle pingutada – väike meeldetuletus, et rohkem jõuab see, kes ei hoia tagasi puhkamisega. Miks, selgitan allpool.

Kõik me teame, kui mõnus ja vajalik on puhkepaus keset pingelist tööpäeva. Paus annab meile võimaluse mõtete ja kehaga tööprotsessist puhata ning jõu tööpäeva edukaks lõpetamiseks.

Loe edasi

Mis on vahet mittetulundusühingul ja sotsiaalsel ettevõttel?

ein_web_iconViimasel ajal on hakanud aktiivselt levima mõiste “sotsiaalne ettevõtlus“. Iseenesest on see väga positiivne nähtus, aga järjest rohkem tõusetub küsimus: kuidas erineb sotsiaalne ettevõte meile harjumuspärasest mittetulundusühingust või sihtasutusest ning nö päris ärivormidest?

Kokkuvõtlikult öeldes on erinevused järgmised. Loe edasi

Kust tulevad ideed?

Idea2Viimase paari kuu jooksul on vähemalt kolme täiesti erineva organisatsi esindajat kurtnud mulle ühte ja sama muret: organisatsiooniliikmed ei oska häid ideid genereerida. “Kujutad ette, me teeme iga kuu tunnise võtmemeeskonna üldkoosoleku, et genereerida uusi ideid organisatsiooni arendamiseks, aga sealt ei tule midagi…”,kurtis mulle ühe üle-eestilise mittetulundusliku organisatsiooni juht. Üldiselt tuleb pärast sellist juttu ka küsimus, kas ma oskan soovitada mõnda konsultanti või koolitajat, kes saaks õpetada  ideede genereerimist ja/või loovust.

Loova ajastu propaganda on jätnud paljudele mulje, et miljoni-dollari ideed tulevadki “lambist” ja just nimelt käsu peale, spetsiaalselt ideede genereerimiseks ettenähtud ajal. Ning kui mõni idee on sinna lambi külge natukeseks pidama jäänud, siis saab seda alla meelitada õigete loovustehnikatega.

Loe edasi

Omas rütmis ajaplaneerimine

Kas oma päevaplaani kujundamisel arvestad Sa oma biorütmidega? Kui ma seda küsimust inimestele esitan, siis suurem osa nendest vaatab mulle imelikult otsa ja sõnub, et tööpäev on üheksast viieni ja biorütmid ei puutu asjasse. Samas, kui nendega põhjalikumalt vestelda siis selgub, et tegelikult tavapärase 8-tunnise tööpäeva jooksul jõuab nende keha kondtrolli asjade tulemuslikkuse üle mitu korda üle võtta. Loe edasi

Kuidas edasilükkamist enda kasuks ära kasutada?

do itIgal efektiivse ajakasutuse koolitusel räägime sellisest igale inimesele loomulikust harjumusest nagu edasilükkamine. Väljendub see selles, et mõne tähtsa/suure/ebameeldiva ülesandega alustamise vältimiseks leiad Sa endale mõne vähem olulise asendustegevuse ning tegeled pigem sellega. Koolitustel räägime me alati edasilükkamisest kui harjumusest, mis vähendab Sinu produktiivsust ning jagame nippe, kuidas seda vältida saab. Aga miks mitte Seda hoopis enda kasuks ära kasutada?

Loe edasi

Lugemissoovitus – suurepärane projektijuhtimise õpik

Juba ammu ei ole ma sattunud mõnest raamatust suurde vaimustusse. Seda enam kui tegemist oleks olnud õpikuga. Aga eile tabas mind eufooria hoog lugedes ühte projektijuhtimise raamatut. Kasutan võimalust ja jagan seda rõõmu teistega.

Eric Verzuh The fast Forward MBA in Project ManagementTeose täispealkiri on “The Fast Forward MBA in Project Management” ja selle autor on Eric Verzuh. Raamat ise on ca 500 lk pikk ja lisaboonusena leiab sellest lingid nii mõnelegi alla laetavale vormile mida annab oma projekti planeerimisel ja elluviimisel kasutada. See mis teeb raamatu eriliseks on autori kogemus – nimelt on Verzuh pikaajalise kogemusega professionaalne projektijuht, kes pakub oma teenuseid erinevatele organisatsioonide ning seetõttu omab kogemust kõiges kolmes sektoris. Sellest tulenevalt käsitleb ta raamatus projektijuhtimise teooriat väga universaalse nurga alt, juhtides aeg-ajalt tähelepanu mõne konkreetse organisatsiooni tüübi või tegevusvaldkonna eripärale. Meeldivaks boonuseks on ka see, et eraldi peatükk on pühendatud projektiportfelli juhtimisele, mis on vajalik, kuid millegi pärast üsna vähe käsitletud teema. Loe edasi

Mittetulundussektor ja konkurents

Kirjutan taas ühest küsimusest, mille üle tekis mul hiljuti grupiga põnev arutelu, ning mis tõenäoliselt on täna üsna aktuaalne Eesti kolmandas sektoris: kas konkurents mittetulundussektoris on aktsepteeritav? Loe edasi

Avalikud konkursid ja ideevargus

Eelmise nädala projektikirjutamise koolitusel tõstatas üks klient väga huvitava ja keerulise küsimuse – kuidas kaitsta oma ideed osaledes sellega avalikul projektikonkursil. Küsijal oli tuua ka näide omast kogemusest, kus tema organisatsioon kirjutas projekti mis sai hindamiskomisjoni poolt tagasilükatud, kuid mõne aja pärast avastasid nad meediast, et täpselt sama projekt (ka sama nimega) on algatatud teise organisatsiooni poolt.

Ausalt öeldes ei suutnud mina pakkuda ühtegi universaalset vastust, mis oleks abiks ideede varguste ennetamisel. Loe edasi

Lugemissoovitus: Socialnomics

Eelmises postituses sai juba üks uue aasta lubadus antud. Kohe tuleb veel üks. Kuid enne, kui ma jõuan selle postituse poindini, teen väikese sissejuhatuse.

Viimasel ajal on töö asjadega olnud nii kiire, et raamatute lugemiseks pole aega üldse jäänud. Luban, et sel aastal võtan ennast kokku ja planeerin oma aega sedasi, et jõuan läbi lugeda vähemalt 2 raamatut kuus. Tundub ambitsioonikas, aga samas täietsi teostatav. Asi on seda enam aktuaalne, et 2010 on ametlikult välja kuulutatud Lugemisaastaks.

Nüüd lõpuks poinsit. Võtsin ette ühe asjalikku raamatu. Tegelikult ma alustasin selle lugemist juba mõni kuu tagasi, kuid siis tulid muud asjad vahele. Raamat, millest räägin on Erik Qualman’i Socialnomics.

Iseenesest, ma olen täiesti nõus väitega, et sotsiaalse meedia teooria peaks levima läbi sotsiaalse meedia (ehk siis eelkõige läbi turundusguru’de blogide). Kuid antud raamatut soovitan siiski lugeda, eriti neile, kellel puudub täpne arusaam, mis asi see sotsiaalne meedia on ja kuidas seda oma (äri)huvides kasutada. Ka kogenumad tegijad leiavad seal kindlasti mõnda huvitavat mõttetera.

Kahjuks ei ole see raamat Eesti raamatupoodides saadaval. Kuid internet on kõikvõimas ning tegelikult leiab häid ideid ja inspiratsiooni ja Erik Qualmani blogist, link millele on toodud eelpool. 🙂