Neli viisi, kuidas testida (äri)idee elujõulisust?

ariidee-valideerimineÄri- või projektiideed tunduvad enamikel juhtudel nende autoritele suurepärased. Ometi väga paljud neist siiski ei saavuta elluviimisel oodatud edu. Miks see nii juhtub ja kuidas seda vältida?

Enamjaolt on selle põhjus väga lihte – teostusega läheb nii kiireks, et jääb vahele oluline etapp – idee valideerimine. Valideerimine tähendab idee asjakohasuse kinnituse leidmist. See on vajalik seetõttu, et meile väga sageli tundub, et me täpselt teame, mida ja kuidas klient vajab. Millisel viisil aga veenduda, et see on tõepoolest lahendus, mille eest ta oleks nõus maksma? Seda teadmist on ideaalis vaja enne, kui mittetoimiva idee realiseerimiseks on juba liiga suured investeeringud tehtud.

Loe edasi: Neli viisi, kuidas testida (äri)idee elujõulisust?

Mis on sotsiaalne innovatsioon?

Sõna “innovatsioon” kohtab äriajakirjades ja -raamatutes täna ilmselt sagedamini, kui mõnda muud. Innovatsioonivõimet peetakse kaasaegse organisatsiooni konkurentsivõime võtmekomponendiks.

Samal ajal on vabaühenduste maailmas järjest rohkem levimas mõiste “sotsiaalne innovatsioon”. Sellest, mida selle uhkelt kõlava termini all mõeldakse räägimegi allolevas postituses.

Loe edasi

Tähtsaim küsimus organisatsiooni jaoks ja kuidas sellele vastata

problemOlen päris palju töötanud alustavate organisatsioonidega, seda nii vaba- kui ka erasektoris. Üks omadus, mis neid kõiki ühendab, on see, et neil kõigil on äärmiselt keeruline sõnastada, millist kliendi (st sihtrühma) probleemi nad lahendavad. Mitte et nad seda ei teaks. Nad aimavad seda väga hästi, kuid raskused tekivad siis, kui peavad seda probleemi sõnastama.

Milleks on aga vaja sõnastada probleemi, mida organisatsioon oma tegevusega lahendama hakkab? Tegelikkuses on väga tähtis seda teha: üksnes niiviisi on võimalik veenda teisi oma ettevõtte või ühenduse vajalikkuses. “Teised” võivad olla rahastajad, investorid, koostööpartnerid, kliendid, tulevased töötajad ja paljud teised. Selles loetelus on kõige tähtsamad muidugi need, kelle käest on lootust rahastust saada.

Sõna “probleem” ei tasu seejuures võtta liiga tõsiselt. Loomulikult võib olla tegemist ka mõne globaalse negatiivse nähtusega, kuid pigem on see lõhe soovitud olukorra ja reaalsuse vahel.

Loe edasi

Kolm trendi, mida juht peaks 2016. aastal silmas pidama

2016Aasta alguses on meil ikka kombeks vaadata korraks tulevikku ja püüda aimata, mida uus aastaring meile tuua võiks. Viimase paari-kolme aasta jooksul on väga palju räägitud sellest, kui põneval ajal me elame ja kui palju muutusi see aeg kaasa toob. 

Loe edasi

Marten Lauri: Abimehed maakondades – Sulle ja Sinu kodanikuühendusele

Marten LauriOleme palju kirjutanud sellest, miks konsultandi abi organisatsioonile hea on. Täna kirjutab aga KÜSK-i maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultantide koordineerija Marten Lauri külalispostituse sellest kus ja kuidas on igal vabaühendusel võimalik konsultanti kaasata.


Mäletan põhikooliaegseid matemaatika tunde, kui pinginaabriga lineaarfunktsioonide kallal pead murdsime. Hirmus rasked olid, aga õpetajalt abi küsima minna tundus ka au pihta käivat. Kui ma lõpuks siiski julguse kokku võtsin, tulid vastused imeväel. Millal Sinul viimati ette tuli, et ise hästi ei oska, aga ikka kuidagi punnitad, selmet minna ja abi küsida?

Loe edasi

3 müüti konsultatsiooniteenuse kohta

Vaatamata sellele, et konsultanditeenuseid pakutakse praegu väga laias valikus, ei ole paljud ettevõtted (ja seda enam vabaühendused) nende teenuste kasutamist isegi mitte kaalunud.

Olles suhelnud sellel teemal päris paljude erinevate organisatsioonide esindajatega, olen jõudnud järeldusele, et sellise skeptilise suhtumise taga on väljakujunenud arusaam konsultatsiooniteenusest, mis aga päris alati tõene ei ole. Allpool on toodud kolm tõenäoliselt kõige rohkem levinud müüti konsultandi palkamise kohta.

Loe edasi

3 näidet, kuidas tulemusi ja mõju kommunikeerida

Peaaegu iga organisatsiooni lehelt võime leida missiooni, eesmärkide ja tegevuste kirjelduse. Sellest aga ainuüksi ei piisa, et lugejal tekiks ettekujutus, kuidas muutust luuakse ning miks organisatsiooni tegevus oluline on. Oma mõju efektiivseks kommunikeerimiseks tuleks kasutada nii emotsionaalseid seoseid kui ka presenteerida numbrilisi fakte. Kuidas seda teha? Vaatame lähemalt kolme inspireerivat näidet.

Loe edasi

5 küsimust, mida küsida konsultandi käest enne palkamist

kosnultantJuhtimis- või strateegiakonsultant võib anda organisatsioonile väga jõulise arengutõuke. Samas, et see koostöö tõepoolest toimiks, on oluline valida spetsialist, kelle profiil sobib Sinu organisatsiooni tausta ja nõustamise protsessi eesmärkidega. Arvestades, et juhtimisvaldkonna konsultante tegutseb Eestis väga palju, ei pruugi valiku tegemine lihtne olla.

Mõne aja eest ilmunud postituses kirjutasime, kuidas kaasata konsultanti, et sellest oleks maksimaalne kasu organisatsioonile. Täna räägime aga sellest, milliseid küsimusi esitada nõustajale enne temaga lepingu sõlmimist. 

Loe edasi

3 ekspertsoovitust mõju hindamise planeerimiseks

Tänases postituses jätkame mõju hindamise teemadel. Seekord toome ära 3 eksperdi soovitused, mis võiksid organisatsioonidele abiks olla mõju hindamise planeerimisel.

Loe edasi

5 sammu mõju hindamisel

Social ImpactÜhiskondlik mõju on iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse keskmes. Mõju hindamine ei ole aga kindlasti kergete ülesannete killast. Samas ei ole see ka midagi ületamatut, kui endale jõukohane skoop võtta, vajalikke osapooli kaasata ja olemasolevaid ressursse ning andmeid realistlikult hinnata. Oluline on algust teha ja kannatlikkust varuda. Kuidas siis mõju hindamisele läheneda? Järgnevalt on ära toodud 5 olulisemat sammu, millest mõjumudeli väljatöötamisel võiks lähtuda. Antud lähenemine tugineb European Venture Philanthropy Association (EVPA) mõju hindamise ja juhtimise mudelil.

Loe edasi

3 põhjust miks andmete kogumise ja mõju mõõtmisega tegeleda

In God we trust. All others must bring dataKahtlemata võib öelda, et iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse jaoks on oluline ühiskonnas positiivse muutuse loomine. Oma tegevuse mõjust rääkides kiputakse aga sageli üldistama või andma intuitiivseid hinnanguid. Miks on oluline sellest kaugemale minna ning oma mõju konkreetsetele andmetele tuginedes hinnata?

Loe edasi

Tööriist huvigruppide kaardistamiseks: motivatsioonimaatriks

partneridSeekordne tööriist on taas teenusedisainerite tööriistakastist üle võetud ja on kasulik kõikidele nendele organisatsioonidele, kes kaasavad oma tegevusse mitut erinevat huvigruppi või koostööpartnerit.

See tööriist võimaldab paremini mõista, milline on erinevate osapoolte motivatsioon projektis kaasa lüüa ning kuidas oleks neid kõige mõttekam kaasata.

Kõnealuseks instrumendiks on motivatsioonimaatriks. See on üks nendest lõuenditüüpi vahenditest, mis järjest rohkem populaarsust koguvad ning võimaldavad infot selgelt struktureerida ja visuaalselt esitada.

Loe edasi

Väärtuspakkumise lõuend: vahend, mis aitab pakkuda sihtrühmale asja, mida tal tõepoolest vaja on

Seekordses postituses tahaksin tutvustada tööriista, mis on laenatud disainmõtlejate arsenalist ja on nüüdseks aidanud paljudel organisatsioonidel kujundada väärtuspakkumist.

See äärmiselt lihtne, kuid samal ajal äärmiselt tõhus tööriist võimaldab analüüsida toote või teenuse Value Proposition Bookväärtust kliendi seisukohalt, vastates küsimustele „Mis on see, mida meie sihtrühm tõepoolest ootab, millistele muredele ta leevendust otsib ning kuidas saaks meie pakkumine olla tõepoolest parim“.

Kõnealuseks tööriistaks on väärtuspakkumise lõuend (ingl value proposition canvas), mida Alexander Osterwalder kirjeldab väga detailselt oma samanimelises raamatus. Tegemist on väga lihtsa visuaalse vahendiga, mis lubab analüüsida pakkumist kahe lähenemise kaudu, vaadates seda nii läbi kliendi kui ka läbi pakkuja silmade.

Loe edasi

Eha Paas: Vabatahtlik tegevus – võimalus tuua oma ellu uusi väljakutseid

EhapaasSeekordne külalispostitus erineb veidi Ideesahtli tavapärasest formaadist. Kui tavaliselt kirjutame sellest, mida saaks sotsiaalset mõju taotlev organisatsioon paremini teha ja kuidas on tal võimalik mõjusamaks kasvada, siis täna vaatame sotsiaalset panust inimese vaatenurgast. Käesolev külalispostitus on seotud vabatahtliku tegevusega ning selle kirjutas valmis Eha Paas, kes on Eesti Külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse koordinaator ning muuhulgas on tema hoole all ka Vabatahtlike Värava portaal.

Loe edasi

Kuidas kaasata konsultanti, et sellest ka kasu oleks?

Vabasektor on hakanud järjest aktiivsemalt kaasama oma töösse organisatsioonivälist kompetentsi. Väga paljude arenguprotsesside edukaks läbiviimiseks läheb vaja suuremas või väiksemas mahus konsultandi tuge. KÜSK on koguni koostanud vabasektoriga töötavate konsultantide nimekirja, mida nad plaanivad jooksvalt ka täiendada.

Samas olen paljude käest kuulnud, et konsultandi kaasamine ei ole nii lihtne kui tundub. Tulemusliku koostöö saavutamine on omaette kunst. Seetõttu panin kirja mõned näpunäited, millega võiks konsultantide kaasamisel arvestada ning mis võiks aidata koostööd tulemuslikumaks teha.

Loe edasi

Kuidas muuta mittetulundusorganisatsioon efektiivsemaks?

Time for changeÜhes varasemas postituses kirjutasin tunnustest, mis näitavad, et organisatsioon vajab muutusi, et saada jätkusuutlikumaks. Kuid mis võiksid olla need esimesed sammud, millega alustada teekonda tulemuslikkuse poole?

Selles postituses püüan anda sellele küsimusele mõned võimalikud vastused. Kindlasti ei ole see nimekiri aga ammendav. Oled teretulnud kommentaarides teada andma, mis tegevused Sa veel siia lisaksid.

Loe edasi

Mida toob alanud aasta vabasektorile?

Aasta alguses teeme me kõik plaane. Jaanuari algus tundub sobiv hetk ka oma vabaühenduse aastaplaanide paikapanemiseks.

Aasta esimeses postituses püüan anda ülevaate sellest, mis mõjutas mittetulundussektorit kõige rohkem eelmisel aastal, mida me sellest õppima peaks ning millega 2015. aastal arvestada tuleb.

Loe edasi

Kolm märki sellest, et peaksid oma rahastusmudeli üle vaatama

Vabaühendustel on väga palju erinevaid võimalusi oma rahastusmudeli koostamiseks. Võimalik on kombineerida annetusi, otsetoetusi, sponsorlust ja palju muud.

Üldlevinud praktika on see, et rahastusallikate valik tehakse organisatsiooni tegutsemise alguses ning jäädakse nendele kindlaks väga pika aja jooksul.

Selline järjekindlus võib olla edu võtmeks. Samas, muutuvas majanduses võib see olla organisatsiooni jaoks saatuslik.

Mis on märgid, mis näitavad, et jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja oma rahastusmudel kriitilise pilguga üle vaadata?

Loe edasi

3 asja, ilma milleta on strateegiline planeerimine väärtusetu

Strateegilist planeerimist on pikalt peetud üheks organisatsiooniedu peamiseks elemendiks nii äri-, riigi- kui ka kolmandas sektoris. Samas on majanduslikus keskkonnas, kus paljud on tuleviku suhtes muutunud järjest ebakindlamaks, selle olulist kahtluse alla seatud ning pikaajaline strateegiline plaan on jäänud tagaplaanile. Eelarvamus on see, et tekkinud olukorras on pikaajaline strateegia kasutu, kuna keeruline on ette aimata, milline on homne olukord, ning seetõttu eelistatakse olemasolevast inertsist edasi minna.

Tegelikkuses võib selline mõtteviis aga suurt kahju tekitada. Muutuv keskkond on just üks teguritest, mis tõstab strateegilise planeerimise väärtust ja olulisust.

Loe edasi

Alternatiiv arengukava koostamisele? Olemas!

Organisatsiooni struktuur ja selles toimivad Crossing out Plan A and writing Plan B on a blackboard.protsessid on väga vähestes kodanikuühendustes hoolega ette läbi mõeldud. Tavaliselt kujunevad nad nii, et organisatsioon teeb oma esimesed sammud väiksema tiimiga, kus asjad jaotuvad ja sujuvad loomulikult.

Suuremaks kasvades lisanduvad tööprotsessid ja toimimispõhimõtted lähevad keeruliseks. Sedasi võib ühel hetkel organisatsioon ennast avastada olukorras, kus efektiivsusest ja selgest struktuurist on asi kaugel. 

Loe edasi

Mõtle nagu disainer: tööriist sotsiaalse innovatsiooni loomiseks

Disainmõtlemine on üks nendest moodsatest terminitest, millest kõik räägivad, kuid vähesed teavad, kuidas see päriselt väja näeb ja toimib. Selles postituses püüan üldjoontes lahti seletada, millega on tegemist ning kuidas see saaks kolmanda sektori tegemistes kasulik olla.

designthinkingEnamikel meist seostub sõna disain esemega, mis näeb imelik välja, millel on arusaamatu otstarve ja mis maksab ilmselgelt liiga palju. Disainmõtlemine on aga midagi hoopis muud. Kui rääkida definitsioonist, siis tõenäoliselt kõige tabavamalt kirjeldas disainmõtlemist IDEO juht Tim Brown: „see on tehnoloogia, inimeste vajaduste ja majanduslikult elujõuliste lahenduste omavahel kokku toomine”. Kõlab sedamoodi, et see võiks olla kasulik sotsiaalsele ettevõtjale või mittetulunduslikule organisatsioonile? Vaatame lähemalt. 

Loe edasi

Arvamusfestivali järelkaja: toetuspõhise majanduse mull

moneyrainMõnda aega tagasi toimunud Arvamusfestivalil oli laual palju teemasid, mida tahaks Ideesahtlis kajastada ning mille üle põhjalikumalt diskuteerida. Üks nendest on küsimus, kas otsetoetused ettevõtluses teevad head või halba.

Otsetoetuse poolt räägivad kindlasti edulood, kus ettevõte ei oleks läinud käima ega saanud edukaks, kui ELi struktuurifondid või Eesti riik ei oleks õigel hetkel õla alla pannud. Samas, on ka palju näiteid, kus stardi- või arengutoetus on loonud illusiooni, et ollakse konkurentsivõimelised, ning toetusesaamise eufooriale järgnes läbikukkumine tegelikes turu konkurentsitingimustes.

Loe edasi

Kudias jõuda rohkem? Võta rohkem aega puhkamiseks!

alaramMõnda aega tagasi toimus Haapsalus efektiivse ajakasutuse koolitus. Iga kord, kui ma seda kava mõne uue rühmaga läbi teen, siis tekib ka mul endal motivatsioon oma aega veel paremini planeerima hakata. Ja selleks, et mitte kohustuste võtmisega üle pingutada – väike meeldetuletus, et rohkem jõuab see, kes ei hoia tagasi puhkamisega. Miks, selgitan allpool.

Kõik me teame, kui mõnus ja vajalik on puhkepaus keset pingelist tööpäeva. Paus annab meile võimaluse mõtete ja kehaga tööprotsessist puhata ning jõu tööpäeva edukaks lõpetamiseks.

Loe edasi

Kust tulevad ideed?

Idea2Viimase paari kuu jooksul on vähemalt kolme täiesti erineva organisatsi esindajat kurtnud mulle ühte ja sama muret: organisatsiooniliikmed ei oska häid ideid genereerida. “Kujutad ette, me teeme iga kuu tunnise võtmemeeskonna üldkoosoleku, et genereerida uusi ideid organisatsiooni arendamiseks, aga sealt ei tule midagi…”,kurtis mulle ühe üle-eestilise mittetulundusliku organisatsiooni juht. Üldiselt tuleb pärast sellist juttu ka küsimus, kas ma oskan soovitada mõnda konsultanti või koolitajat, kes saaks õpetada  ideede genereerimist ja/või loovust.

Loova ajastu propaganda on jätnud paljudele mulje, et miljoni-dollari ideed tulevadki “lambist” ja just nimelt käsu peale, spetsiaalselt ideede genereerimiseks ettenähtud ajal. Ning kui mõni idee on sinna lambi külge natukeseks pidama jäänud, siis saab seda alla meelitada õigete loovustehnikatega.

Loe edasi

Omas rütmis ajaplaneerimine

Kas oma päevaplaani kujundamisel arvestad Sa oma biorütmidega? Kui ma seda küsimust inimestele esitan, siis suurem osa nendest vaatab mulle imelikult otsa ja sõnub, et tööpäev on üheksast viieni ja biorütmid ei puutu asjasse. Samas, kui nendega põhjalikumalt vestelda siis selgub, et tegelikult tavapärase 8-tunnise tööpäeva jooksul jõuab nende keha kondtrolli asjade tulemuslikkuse üle mitu korda üle võtta.

Loe edasi

Kuidas edasilükkamist enda kasuks ära kasutada?

do itIgal efektiivse ajakasutuse koolitusel räägime sellisest igale inimesele loomulikust harjumusest nagu edasilükkamine. Väljendub see selles, et mõne tähtsa/suure/ebameeldiva ülesandega alustamise vältimiseks leiad Sa endale mõne vähem olulise asendustegevuse ning tegeled pigem sellega. Koolitustel räägime me alati edasilükkamisest kui harjumusest, mis vähendab Sinu produktiivsust ning jagame nippe, kuidas seda vältida saab. Aga miks mitte Seda hoopis enda kasuks ära kasutada?

Loe edasi

Mittetulundussektor ja konkurents

Kirjutan taas ühest küsimusest, mille üle tekis mul hiljuti grupiga põnev arutelu, ning mis tõenäoliselt on täna üsna aktuaalne Eesti kolmandas sektoris: kas konkurents mittetulundussektoris on aktsepteeritav?

Loe edasi

Lugemissoovitus: Socialnomics

Eelmises postituses sai juba üks uue aasta lubadus antud. Kohe tuleb veel üks. Kuid enne, kui ma jõuan selle postituse poindini, teen väikese sissejuhatuse.

Viimasel ajal on töö asjadega olnud nii kiire, et raamatute lugemiseks pole aega üldse jäänud. Luban, et sel aastal võtan ennast kokku ja planeerin oma aega sedasi, et jõuan läbi lugeda vähemalt 2 raamatut kuus. Tundub ambitsioonikas, aga samas täietsi teostatav. Asi on seda enam aktuaalne, et 2010 on ametlikult välja kuulutatud Lugemisaastaks.

Nüüd lõpuks poinsit. Võtsin ette ühe asjalikku raamatu. Tegelikult ma alustasin selle lugemist juba mõni kuu tagasi, kuid siis tulid muud asjad vahele. Raamat, millest räägin on Erik Qualman’i Socialnomics.

Iseenesest, ma olen täiesti nõus väitega, et sotsiaalse meedia teooria peaks levima läbi sotsiaalse meedia (ehk siis eelkõige läbi turundusguru’de blogide). Kuid antud raamatut soovitan siiski lugeda, eriti neile, kellel puudub täpne arusaam, mis asi see sotsiaalne meedia on ja kuidas seda oma (äri)huvides kasutada. Ka kogenumad tegijad leiavad seal kindlasti mõnda huvitavat mõttetera.

Kahjuks ei ole see raamat Eesti raamatupoodides saadaval. Kuid internet on kõikvõimas ning tegelikult leiab häid ideid ja inspiratsiooni ja Erik Qualmani blogist, link millele on toodud eelpool. 🙂