Kuidas kirjutada projekti?

Projekti kirjutaminePikad ja keerulised rahataotluse vormid võivad ajada segadusse isegi kogenud projektikirjutaja. Kuigi osade fondide ja programmide blanketid on näiliselt lühemad ja lihtsamad, siis enamik neist on ikkagi mahukad ja põhjalikud. Lisaks sellele soovitakse paljudel juhtudel saada täiendavaid dokumente (lisasid), mis teevad rahataotluse koostamise protsessi veelgi keerulisemaks.

Selleks, et projekti kirjutamine ei tunduks nii hirmuäratavalt keeruline, seda eriti algajale, tasub projekti kirjutamine samm-sammult ette võtta. Allpool on kirjeldatud viit etappi , mis aitavad kogu vajaliku info ka kõige keerulisemasse taotlusvormi kirja saada.

Loe edasi

Kirsid tordil: mida pakub ühisrahastusplatvorm peale raha kaasamise?

Ühisrahastusplatvorme, mille kaudu oma ideele, tootele või teenusele rahastust saada, tekib maailmas juurde nagu seeni peale vihma. Meie oma Eesti Hooandja abil on juba hoogu saanud 387 projekti kokku pea 1,2 miljoni euro ulatuses. Ühisrahastuse kogumine on aga palju rohkemat kui ainult viis raha kaasata – see  on võimalus oma ideed valideerida, kaasata oskusi ja täiendavat ajaressurssi ning aktiveerida oma kogukonda.

Loe edasi

3 mõtet, kuidas mõjupõhine rahastusmudel vabaühenduse jaoks väärtust loob

Allikas: Career ConnectÜhes varasemas postituses rääkisime uudsest rahastusmudelist Social Impact Bond (SIB), mille eesmärgiks on erasektori rahastuse toel tulemuslikumalt ühiskondlikke probleeme lahendada. Täna vaatame Career Connect’i näitel, millist väärtust loob mõjupõhine rahastusmudel vabaühendustele.

Loe edasi

Projekti harjutusvorm ja nipiraamat Erasmus+ projektide jaoks

vihikMõnikord võib projekti planeerimise teekond olla keeruline. Seda enam, kui rahataotluse koostamisega ei ole veel projektimeeskonnal suurt kogemust. Selleks, et lihtsustada seda protsessi noortel projektikirjutajatel lõime koostöös SA Archimedes Noorteagentuuriga projekti harjutusvormi ja nipiraamatu.

See tööriist on mõeldud neile, kes kavandab rahvusvahelise noortevahetuse või rahvusvahelise noortealgatuse projekti (loe nende kohta täpsemalt siit) Erasmus+ programmi raames.

Harjutusvormi aluseks on disainmõtlemise aluspõhimõtteid ja loomulikult programmi Erasmus+ projekti kvaliteedinõudeid.

Loe edasi

Uus rahastusmudel ühiskondlike valukohtade lahendamiseks

Maailmas on kanda kinnitamas tulemus- ja mõjupõhised rahastusmudelid, mis aitavad erasektori rahastuse toel tulemuslikumalt ühiskondlike probleeme lahendada. Vabaühendustele pakub mudel võimalust saada pikajaline investeering oma teenuste arendamiseks ja laiendamiseks. Esimese taolise mudeli – ühiskondliku mõju osakud (ingl Social Impact Bond ehk SIB) – väljatöötamist Eestis on eestvedamas Heateo Sihtasutus.

Loe edasi

5 eduka rahataotluse tunnust

projekti koostamineKuigi väga paljudel organisatsioonidel on juba kogemusi seoses projekti rahataotluse esitamisega mõnesse fondi või programmi, on suurema osa vabaühenduste jaoks küsimus „Kuidas kirjutada head projekti?” endiselt väga aktuaalne. Kuigi sellele küsimusele ei ole ühtset, kõigile sobivat vastust, siis ikkagi saab välja tuua mõned hea projekti tunnused, mida võib tõepoolest universaalseks pidada.

Sellest postitusest leiad kontroll-loendi, millele võiks rahastaja positiivset otsust sihtiv projekt vastata.

Loe edasi

Millal peaks organisatsiooni rahastusmudelit üle vaatama?

Uuri rohkem erinevate rahastusallikate meie rubriigisist “Rahastuse leidmine”.

3 tüüpilist viga projekti rahataotluse koostamisel

Tahad lugeda rohkem kuidas neid vigu vältida? Vaata meie eelnevat positust Rahataotluse koostamise 3+1 peamist viga.

 

Tööriist projekti mõju kavandamiseks

domino effectProjekti rahataotluse hindamisel on muutunud järjest olulisemaks projekti kavandatav mõju. Rahastaja tavapärane ootus on praegu see, et taotlust esitaval ühingul on selge teadmine sellest, milline on tema projekti pikaajaline panus ühiskonda.

Projekti planeerimisel ja rahataotluse paberitega tegelemisel kipume me kõik keskenduma korralduslikele üksikasjadele ja suur pilt võib korraks fookusest kaduda. Teine oluline tõsiasi on see, et kaugeltki mitte kõik projektid ei ole välja arendatud n-ö õpikunäite eeskujul, kus esmalt pannakse paika nende pikaajaline mõju ja alles siis minnakse konkreetsete tegevuste juurde.

Loe edasi

Aune Lillemets: Kust leida ideed omatulu teenimiseks?

AuneLillemetsTänane külalispostitus on kirjutatud Aune Lillemetsa poolt. Igapäevaselt töötab Aune Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmesuhete juhina. Lisaks nõustab ta mittetulundusühendusi ärimudelite ja turunduse teemadel tuginedes oma kogemusele vabaühenduste juhtimises ja ettevõtluses. Aunel on magistrikraad Tartu Ülikoolist ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimises.


Omatulu teenimine on muutunud vabaühenduste seas järjest populaarsemaks. Kui käin rääkimas sotsiaalsest ettevõtlusest, siis küsitakse üha tihemini: kust alustada sobiv äriidee otsimist?

Soovitan siis kõigepealt vaadata iseendasse ja mõelda ümbritsevale kogukonnale. Idee-idu võib hakata kasvama ka kohalikus piirkonnas lahtiste silmadega ringi vaadates.

Loe edasi

Viis nippi, kuidas tulemuslikult ühisrahastusplatvormi kaudu raha koguda

Kirjutasin varem sellest, millised ühisrahastusplatvormid erinevate projektide jaoks sobivad. Samas on selge see, et tihti ei piisa ainuüksi projekti veebikeskkonna ülespanemisest. Kuidas tagada ideele vajalik toetus?

Alljärgnevalt leiad viis nippi selle kohta, kuidas muuta oma projekt atraktiivsemaks, et see soovitud annetuste summa kokku koguks.

Loe edasi

Kolm märki sellest, et peaksid oma rahastusmudeli üle vaatama

Vabaühendustel on väga palju erinevaid võimalusi oma rahastusmudeli koostamiseks. Võimalik on kombineerida annetusi, otsetoetusi, sponsorlust ja palju muud.

Üldlevinud praktika on see, et rahastusallikate valik tehakse organisatsiooni tegutsemise alguses ning jäädakse nendele kindlaks väga pika aja jooksul.

Selline järjekindlus võib olla edu võtmeks. Samas, muutuvas majanduses võib see olla organisatsiooni jaoks saatuslik.

Mis on märgid, mis näitavad, et jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja oma rahastusmudel kriitilise pilguga üle vaadata?

Loe edasi

Kersti Ringmets: Kuidas alustada annetuste kogumisega?

Kersti Ringmets
Kersti Ringmets

Paljude teemadega on nii, et kuigi nende kohta küsitakse palju, ei arva ma, et saan omast kogemusest kõige parema võimaliku vastuse anda. Nii oli ka küsimusega “Kuidas teha esimest sammu annetuste kogumisel?”, mida mulle on viimasel ajal palju esitatud.

Täna on mul hea meel panna üles esimene Ideesahtli külalispostitus. Palusin Vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuhil Kersti Ringmetsal jagada oma kogemusest ideid selle kohta, kuidas korraldada oma organisatsiooni esimene annetuste kogumise kampaania.

Loe edasi

Vähekasutatud rahastusviis: Top 10 ühisrahastuse platvormi igale projektitüübile

Crowdfunding ehk ühisrahastus on rahastusviis, mis on viimase paari aastaga hoogsalt populaarsust kogunud. Massolution’i uuring näitab, et 2012. aastal oli erinevate ühisrahastuse platvormide kaudu kogutud kokku üle 2,1 miljardi euro. 2013. aastal suurenes see arv ligi 4crowdfunding miljardini.

Rahastuse saamiseks avaldatakse projekti info ühisrahastuse platvormil ehk vastaval veebilehel. Iga projekti juurde märgitakse veel konkreetne tähtaeg ja summa, mis on vajalik idee elluviimiseks. Parema tulemuse saamiseks laetakse üldjuhul ka projekti põhjalikult tutvustav materjal: näiteks video, pildid ja kirjeldus.

Numbrid näitavad, et tegemist on meeletult võimsa tööriistaga. Ühisrahastuse kaudu on leidnud toetust nii äri-, heategevus- kui ka isiklikud projektid. Selleks, et Eestiski selline rahastuse otsimisviis rohkem leviks, pani Ideesahtel kokku ühisrahastuse platvormide TOP 10.

Loe edasi

Rahataotluse koostamise 3 + 1 peamist viga

Kas oled puutunud kokku olukorraga, kus suurepärane projektiidee ei saa fondi projektikonkursil nii kõrget hinnangut, mida ta esitaja seisukohast vääriks? Selle põhjuseid võib olla palju ja kõiki neid ei jõua eales üles lugeda.

Ometi tahaks ma selles postituses tuua välja kolm (+1) tüüpilist rahataotluse koostamise viga. Neid vigu toovad projektikonkursite hindajad välja kui peamisi põhjuseid, miks üks projekt ei saa hindamisel nii palju punkte, kui ta tegelikult võiks.

Loe edasi

Kolm küsimust KÜSKi Vabaühenduste programmi juhile Mari-Liis Dolenkole

Mari-Liis Dolenko

Iga “projetikirjutaja” on suure tõenäosusega vähemalt korra mõelnud, kuidas hindaja tema projekti näeb, millised on samale konkursile laekunud teised projektid ja millistele detailidele peaks tähelepanu rohkem pöörama, et projekt oleks rahastaja hinnangul suurepärane.

Olen sellest juba kirjutanud mitme erineva nurga alt, aga sel korral on postitus eriline. Selleks, et saada paremat ülevaadet Eesti projektimaastikust, võtsin ühendust KÜSKi Vabaühenduste toetusprogrammi juhi Mari-Liis Dolenkoga, kes vastas küsimustele, mida Ideesahtli lugejad aegade jooksul mulle esitanud on.

Loe edasi

Avastamata ettevõtlusprogramm: Erasmus for Young Entrepreneurs

Ettevõtlusega alustamist toetatakse Eestis täna mitmel eri viisil. Selles postituses tahaks ma aga tutvustada ühte suurepärast noortele ettevõtjatele suunatud programmi, millest praegu teatakse äärmiselt vähe.

erasmus_for_young_entrepreneursKui pika ajalooga, üliõpilastele suunatud vahetusprogramm Erasmus on palju tähelepanu saanud, siis Euroopa Liidu poolt algatatud Erasmus For Young Entrepreneurs on midagi üsna tundmatut. Kahe Eestis programmi esindavate organisatsioonide (Marketingi Institut ja Tartu Loomemajanduskeskus) kaudu on praeguse seisuga Eesti poolt osalejaid olnud kõigest 15, neist mitte ühtegi vastuvõtva poole rollis.

Loe edasi

Arvamusfestivali järelkaja: toetuspõhise majanduse mull

moneyrainMõnda aega tagasi toimunud Arvamusfestivalil oli laual palju teemasid, mida tahaks Ideesahtlis kajastada ning mille üle põhjalikumalt diskuteerida. Üks nendest on küsimus, kas otsetoetused ettevõtluses teevad head või halba.

Otsetoetuse poolt räägivad kindlasti edulood, kus ettevõte ei oleks läinud käima ega saanud edukaks, kui ELi struktuurifondid või Eesti riik ei oleks õigel hetkel õla alla pannud. Samas, on ka palju näiteid, kus stardi- või arengutoetus on loonud illusiooni, et ollakse konkurentsivõimelised, ning toetusesaamise eufooriale järgnes läbikukkumine tegelikes turu konkurentsitingimustes.

Loe edasi

Lugemissoovitus – suurepärane projektijuhtimise õpik

Juba ammu ei ole ma sattunud mõnest raamatust suurde vaimustusse. Seda enam kui tegemist oleks olnud õpikuga. Aga eile tabas mind eufooria hoog lugedes ühte projektijuhtimise raamatut. Kasutan võimalust ja jagan seda rõõmu teistega.

Eric Verzuh The fast Forward MBA in Project ManagementTeose täispealkiri on “The Fast Forward MBA in Project Management” ja selle autor on Eric Verzuh. Raamat ise on ca 500 lk pikk ja lisaboonusena leiab sellest lingid nii mõnelegi alla laetavale vormile mida annab oma projekti planeerimisel ja elluviimisel kasutada. See mis teeb raamatu eriliseks on autori kogemus – nimelt on Verzuh pikaajalise kogemusega professionaalne projektijuht, kes pakub oma teenuseid erinevatele organisatsioonide ning seetõttu omab kogemust kõiges kolmes sektoris. Sellest tulenevalt käsitleb ta raamatus projektijuhtimise teooriat väga universaalse nurga alt, juhtides aeg-ajalt tähelepanu mõne konkreetse organisatsiooni tüübi või tegevusvaldkonna eripärale. Meeldivaks boonuseks on ka see, et eraldi peatükk on pühendatud projektiportfelli juhtimisele, mis on vajalik, kuid millegi pärast üsna vähe käsitletud teema.

Loe edasi

Avalikud konkursid ja ideevargus

Eelmise nädala projektikirjutamise koolitusel tõstatas üks klient väga huvitava ja keerulise küsimuse – kuidas kaitsta oma ideed osaledes sellega avalikul projektikonkursil. Küsijal oli tuua ka näide omast kogemusest, kus tema organisatsioon kirjutas projekti mis sai hindamiskomisjoni poolt tagasilükatud, kuid mõne aja pärast avastasid nad meediast, et täpselt sama projekt (ka sama nimega) on algatatud teise organisatsiooni poolt.

Ausalt öeldes ei suutnud mina pakkuda ühtegi universaalset vastust, mis oleks abiks ideede varguste ennetamisel.

Loe edasi