Ühes varasemas postituses rääkisime uudsest rahastusmudelist Social Impact Bond (SIB), mille eesmärgiks on erasektori rahastuse toel tulemuslikumalt ühiskondlikke probleeme lahendada. Täna vaatame Career Connect’i näitel, millist väärtust loob mõjupõhine rahastusmudel vabaühendustele.
Maailmas on kanda kinnitamas tulemus- ja mõjupõhised rahastusmudelid, mis aitavad erasektori rahastuse toel tulemuslikumalt ühiskondlike probleeme lahendada. Vabaühendustele pakub mudel võimalust saada pikajaline investeering oma teenuste arendamiseks ja laiendamiseks. Esimese taolise mudeli – ühiskondliku mõju osakud (ingl Social Impact Bond ehk SIB) – väljatöötamist Eestis on eestvedamas Heateo Sihtasutus.
Peaaegu iga organisatsiooni lehelt võime leida missiooni, eesmärkide ja tegevuste kirjelduse. Sellest aga ainuüksi ei piisa, et lugejal tekiks ettekujutus, kuidas muutust luuakse ning miks organisatsiooni tegevus oluline on. Oma mõju efektiivseks kommunikeerimiseks tuleks kasutada nii emotsionaalseid seoseid kui ka presenteerida numbrilisi fakte. Kuidas seda teha? Vaatame lähemalt kolme inspireerivat näidet. Loe edasi
Tänases postituses jätkame mõju hindamise teemadel. Seekord toome ära 3 eksperdi soovitused, mis võiksid organisatsioonidele abiks olla mõju hindamise planeerimisel.
Ühiskondlik mõju on iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse keskmes. Mõju hindamine ei ole aga kindlasti kergete ülesannete killast. Samas ei ole see ka midagi ületamatut, kui endale jõukohane skoop võtta, vajalikke osapooli kaasata ja olemasolevaid ressursse ning andmeid realistlikult hinnata. Oluline on algust teha ja kannatlikkust varuda. Kuidas siis mõju hindamisele läheneda? Järgnevalt on ära toodud 5 olulisemat sammu, millest mõjumudeli väljatöötamisel võiks lähtuda. Antud lähenemine tugineb European Venture Philanthropy Association (EVPA) mõju hindamise ja juhtimise mudelil.
Projekti rahataotluse hindamisel on muutunud järjest olulisemaks projekti kavandatav mõju. Rahastaja tavapärane ootus on praegu see, et taotlust esitaval ühingul on selge teadmine sellest, milline on tema projekti pikaajaline panus ühiskonda.
Projekti planeerimisel ja rahataotluse paberitega tegelemisel kipume me kõik keskenduma korralduslikele üksikasjadele ja suur pilt võib korraks fookusest kaduda. Teine oluline tõsiasi on see, et kaugeltki mitte kõik projektid ei ole välja arendatud n-ö õpikunäite eeskujul, kus esmalt pannakse paika nende pikaajaline mõju ja alles siis minnakse konkreetsete tegevuste juurde. Loe edasi
Kahtlemata võib öelda, et iga sotsiaalse ettevõtte ja vabaühenduse jaoks on oluline ühiskonnas positiivse muutuse loomine. Oma tegevuse mõjust rääkides kiputakse aga sageli üldistama või andma intuitiivseid hinnanguid. Miks on oluline sellest kaugemale minna ning oma mõju konkreetsetele andmetele tuginedes hinnata?
Mis juhtuks, kui Sul oleks iga päev 3 tundi vähem aega? Mille arvelt Sa selle aja võtaksid? Töötamise? Õppimise? Meelelahutuse? 1.2 miljardit inimest (17% kogu elanikkonnast!) üle maailma peavad selle küsimusega igapäevaselt rinda pistma, sest nendel puudub ligipääs elektrile – päev algab siis, kui päike tõuseb ja lõpeb, kui päike loojub. Elektripuudus mõjutab aga oluliselt elukvaliteeti – seda esmajoones mitte erinevate mugavuste pärast, vaid seetõttu, et pimeduse tõttu jääb vanematel aega vähem kasulikku tööd teha ja lastel jääb vähem aega koolitöödele pühenduda. 2010. aastal Hollandist alguse saanud WakaWaka on võtnud eesmärgiks seda probleemi lahendada ja toodab päikeseenergial töötavaid võrguühenduseta LED lampe perekondadele, kes elavad pimeduses.
