Mis on sotsiaalne innovatsioon?

Sõna “innovatsioon” kohtab äriajakirjades ja -raamatutes täna ilmselt sagedamini, kui mõnda muud. Innovatsioonivõimet peetakse kaasaegse organisatsiooni konkurentsivõime võtmekomponendiks.

Samal ajal on vabaühenduste maailmas järjest rohkem levimas mõiste “sotsiaalne innovatsioon”. Sellest, mida selle uhkelt kõlava termini all mõeldakse räägimegi allolevas postituses.

Loe edasi

Advertisements

Fairphone – telefon, millel on lugu

Fairphone_logo_cmyk-01-12015. aasta lõpus jagas üks minu tuttav Facebookis pilti oma uuest telefonist, lisades sinna juurde rõõmsa kommentaari, et see on parim jõulukink, mida ta oleks osanud soovida. Ei olnud tegemist uue iPhone’iga ega ka mõne muu tuntud globaalse brändi toodetud esemega. Pildil oli Fairphone II. Välimuselt –telefon nagu ikka, kuid üpris intrigeeriva nimega. Huvi pärast klikkasin juuresolevale lingile, ja sealt avanenud lugu oli vägagi põnev.

Loe edasi

Skill Mill – noorte õigusrikkujate teine võimalus

3123123Ettevõtluskonkursil Ajujaht on praeguseks jäänud konkurentsi 30 kõige tugevamat meeskonda. Nende seas on ka kolm sotsiaalset ettevõtet. Üks neist on Skill Mill, keda tänases postituses veidi põhjalikumalt tutvustame. Loe edasi

Miks napib Eestis sotsiaalse ettevõtluse edulugusid?

Sotsiaalseid ettevõtteid tuleb iga aastaga Eestis aina juurde: praeguse seisuga on Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmenimekirjas üle 40 organisatsiooni. Samas mida napib – on edulood. Miks ei lähe Eesti sotsiaalsetel ettevõtetel nii hästi, kui võiks? Ma olen selle peale palju mõelnud. Hiljuti sain aga oma kogemuse põhjal aru, miks see nii on. Loe edasi

Briti Suursaatkond algatas sotsiaalse ettevõtluse projekti õpilastele

KrislinVeebruaris algatas Briti Suursaatkond koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga sotsiaalse ettevõtluse teemalise projekti õpilastele. Projekt nimega HERO (Hooliv Ettevõtja Rikas Organisatsioon) tõi kokku eesti ja vene koolide õpilased, kes võistkonnad moodustades oma sotsiaalse ettevõtte projekti looma asusid. Kokku tuli oma 40 noort vanuses 13-16 kaheksast eri koolist üle Eesti. Ideesahtlile tutvustas projekti põhjalikumalt Krislin Aedla, Briti Suursaatkonna avalike suhete nõunik. Loe edasi

NextDrop: sotsiaalne start-up, mis lahendab veevarustuse probleeme arengumaades

NextDrop logoKas kujutaksid ette, et saaksid kraanivett tarbida ainult iga 5 päeva tagant? Indias näiteks on selline olukord täiesti tavapärane. Kuna sageli ei teate ette, millal täpselt vesi torudesse jõuab, siis veedetakse kraani juures oodates tunde. NextDrop on Indiast alguse saanud sotsiaalne ettevõte, mille välja töötatud mobiiltelefonil põhinev süsteem aitab vee efektiivsemalt tarbijateni tuua.

Loe edasi

VEG and the City toob aia iga linlase koju

VEG and the City logoKas teadsid, et 2050. aastaks kasvab maailma elanikkonna arv umbes 35% ja nõudlus toidu järgi tõuseb 60%? Selleks, et kogu elanikkond ära toita, on vaja teha olulisi samme nii poliitilisel, äirlisel kui indiviidi tasandil viljakuse tõstmiseks, ressursside efektiivsemaks kasutamiseks, jäätmete vähendamiseks jne. Šveitsi ettevõte VEG and the City on probleemile lähenenud teise nurga pealt – nende visiooniks on tuua aed ja toidukasvatamisvõimalused iga linlase koju!

Loe edasi

Aune Lillemets: Kust leida ideed omatulu teenimiseks?

AuneLillemetsTänane külalispostitus on kirjutatud Aune Lillemetsa poolt. Igapäevaselt töötab Aune Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmesuhete juhina. Lisaks nõustab ta mittetulundusühendusi ärimudelite ja turunduse teemadel tuginedes oma kogemusele vabaühenduste juhtimises ja ettevõtluses. Aunel on magistrikraad Tartu Ülikoolist ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimises.


Omatulu teenimine on muutunud vabaühenduste seas järjest populaarsemaks. Kui käin rääkimas sotsiaalsest ettevõtlusest, siis küsitakse üha tihemini: kust alustada sobiv äriidee otsimist?

Soovitan siis kõigepealt vaadata iseendasse ja mõelda ümbritsevale kogukonnale. Idee-idu võib hakata kasvama ka kohalikus piirkonnas lahtiste silmadega ringi vaadates.

Loe edasi

WakaWaka abil 3 tundi päevas juurde

WakaWaka logo 2Mis juhtuks, kui Sul oleks iga päev 3 tundi vähem aega? Mille arvelt Sa selle aja võtaksid? Töötamise? Õppimise? Meelelahutuse? 1.2 miljardit inimest (17% kogu elanikkonnast!) üle maailma peavad selle küsimusega igapäevaselt rinda pistma, sest nendel puudub ligipääs elektrile – päev algab siis, kui päike tõuseb ja lõpeb, kui päike loojub. Elektripuudus mõjutab aga oluliselt elukvaliteeti – seda esmajoones mitte erinevate mugavuste pärast, vaid seetõttu, et pimeduse tõttu jääb vanematel aega vähem kasulikku tööd teha ja lastel jääb vähem aega koolitöödele pühenduda. 2010. aastal Hollandist alguse saanud WakaWaka on võtnud eesmärgiks seda probleemi lahendada ja toodab päikeseenergial töötavaid võrguühenduseta LED lampe perekondadele, kes elavad pimeduses.

Loe edasi

MAMMU: sotsiaalne ettevõte Lätist, mis teeb moodi ja aitab noortel emadel majanduslikult hakkama saada

Fionn DobbinVäga tihti tunduvad välismaised sotsiaalse ettevõtluse näited meile kauged ja Eesti oludes näib, et neid on keeruline rakendada. Seekordne näide on aga palju lähemalt võetud. Lätis on edukalt tegutsemas moeaksessuaare tootev ettevõte MAMMU, mille ärimudel vastab sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetele 100%.

Selleks, et saada paremini aru, mis organisatsiooniga on tegemist, suhtlesin MAMMU asutaja ja juhiga Fionn Dobbiniga, kes hea meelega vastas Ideesahtli küsimustele ja tutvustas ettevõtet.

Loe edasi

Kõnnime katuseid mööda ehk lugu Bybi linnamesilastest

Bybi logoKas Sa oled kunagi mõelnud selle peale, kui palju on linnades kasutamata katusepinda? Kuidas võiks seda targalt ära kasutada? Sobiva kliima puhul võiks sinna paigutada päikesepaneelid, või hoopis mõnusa grillimis- või aianurga teha või ehitada oma linnakasvuhoone… Miks mitte seal isegi mesilasi pidama hakata? Oot-oot… mesilased linna katustel? Just nii! Kopenhaagenis tegutsev sotsiaalne ettevõte Bybi teeb just seda! Bybi urbaniseerunud meetööstus loob töövõimalusi pikaajalistele töötutele ning pakub linnainimestele võimalust loodusega rohkem kontakti saada. Loe edasi

Mida võiks Specialisternelt ja Mobile Schoolilt õppida? 3 mõtet.

Kirjutasin varasemalt IT teenuseid pakkuvast Specialisternest ja tänavalapsi innustavast Mobile Schoolist. Nende kahe organisatsiooni lähenemisel ühiskondliku muutuse loomisesse on nii mõndagi ühist, millest tasub eeskuju võtta. Toon siin postituses välja kolm mõtet.

Loe edasi

Kolm märki sellest, et peaksid oma rahastusmudeli üle vaatama

Vabaühendustel on väga palju erinevaid võimalusi oma rahastusmudeli koostamiseks. Võimalik on kombineerida annetusi, otsetoetusi, sponsorlust ja palju muud.

Üldlevinud praktika on see, et rahastusallikate valik tehakse organisatsiooni tegutsemise alguses ning jäädakse nendele kindlaks väga pika aja jooksul.

Selline järjekindlus võib olla edu võtmeks. Samas, muutuvas majanduses võib see olla organisatsiooni jaoks saatuslik.

Mis on märgid, mis näitavad, et jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja oma rahastusmudel kriitilise pilguga üle vaadata? Loe edasi

Stefan Krook: rootsi ettevõtja, kelle jaoks ei ole raha kõige olulisem

Stefan KrookOktoobri esimeses pooles käisin Rootsis teenusedisaini konverentsil. Sellel üritusel õnnestus mul kohtuda ühe väga erilise ettevõtjaga.

Stefan Krook on Rootsi ettevõtte Kivra asutaja ja juht. Tema karjäär algas varakult ja väga edukalt: juba 24-aastaselt asutas ta ettevõtte Glocalnet, mis pakkus peagi konkurentsi Rootsi telekommunikatsiooni monopolile, ning kõigest viie aastaga viis Stefan selle börsile.

2002. aastal tegi ta aga oma karjääris suure pöörde. Sellest, millega ta nüüd tegeleb ning kuidas ta selle tegevuseni jõudis, vestlesin ma Stefaniga allpool toodud lühikese intervjuu raames. Loe edasi

Reet Aus – moelooja, kes teeb maailma paremaks. Päriselt.

Kas mäletad Laulupeo T-särke? Särgid said suvel päris palju kajastust. Tavapärasest suuremat tähelepanu tõmbasid nad selletõttu, et olid toodetud väärtustava taaskasutuse põhimõttel. T-särgid valmisid rõivatööstuse ületoodangust, et vähendada suurtootmise keskkonnamõju.

ReetAusIga selliselt valminud särgi puhul hoitakse kokku 91% vett ja 86% energiat võrreldes sarnase, uuest materjalist valminud riideesemega.

T-särkide autoriks oli moedisainer Reet Aus, kes on ilmselt üks haritumaid moedisainereid üldse. 2011. aastal kaitses Reet oma upcycling’ust rääkiva doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias. Kuid tema panus keskkonna säästmisesse ei ole ainult teoreetiline. Praegu juhib Reet ettevõtet Aus Design, mis rakendab praktikas upcycling’ut moetööstuses.

Loe edasi

Garage48 kutsub looma sotsiaalset innovatsiooni

Garage48

Garage48 korraldab koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Erinevus Rikastab initsiatiiviga arendusnädalavahetuse, mille eesmärgiks on aidata kaasa erivajadustega inimestele suunatud sotsiaalse innovatsiooni loomisele. Loe edasi

Sotsiaalne start-up, mis teeb doonorluse lihtsaks. Intervjuu DonateIT projektijuhi Vitali Pavloviga

Vitali Pavlov

Vitali Pavlov, DonateIT projektijuht

Inspireerituna ühest Ideesahtli eelmisest nädala artiklist, mis tutvustas sotsiaalseid idufirmasid, asusin otsima head Eesti näidet sotsiaalse suunitlusega start-up’ist. Ühe sellise leidmine ei olnudki üldse keeruline: DonateIT on end teinud interneti avarustes väga hästi leitavaks.

Selleks, et saada paremini aru, millega on täpsemalt tegemist, võtsin ühendust DonateIT projektijuhi Vitali Pavloviga, kes mulle pikemalt asjast rääkis.  Loe edasi

Kolm sotsiaalset start-up’i, millest tasub eeskuju võtta

Mis on esimene asi, mille peale Sa mõtled, kui kuuled sõna start-up? Suure tõenäosusega tuleb silme ette noor särtsu täis ettevõtja, kes on seotud IT-valdkonna, järjekordse mobiiliäpi arendamise või millegi muu sarnasega.

Kuid tegemist ei pea alati olema kõrgtehnoloogia. Start-up tähistabstart-up-text-on-a-button kõigest ettevõtluse ühte vormi, mille mõte on operatiivselt arendada idee reaalselt toimivaks tooteks või teenuseks ja vahele jätta üleliigsed protsessid (nagu näiteks liigne bürokraatia).

Tõenäoliselt seostub sotsiaalne valdkond start-up’idega kõige vähem. Ja seda täiesti põhjuseta. Loe edasi

Arvamusfestivali järelkaja: toetuspõhise majanduse mull

moneyrainMõnda aega tagasi toimunud Arvamusfestivalil oli laual palju teemasid, mida tahaks Ideesahtlis kajastada ning mille üle põhjalikumalt diskuteerida. Üks nendest on küsimus, kas otsetoetused ettevõtluses teevad head või halba.

Otsetoetuse poolt räägivad kindlasti edulood, kus ettevõte ei oleks läinud käima ega saanud edukaks, kui ELi struktuurifondid või Eesti riik ei oleks õigel hetkel õla alla pannud. Samas, on ka palju näiteid, kus stardi- või arengutoetus on loonud illusiooni, et ollakse konkurentsivõimelised, ning toetusesaamise eufooriale järgnes läbikukkumine tegelikes turu konkurentsitingimustes.

Loe edasi

Mis on vahet mittetulundusühingul ja sotsiaalsel ettevõttel?

ein_web_iconViimasel ajal on hakanud aktiivselt levima mõiste “sotsiaalne ettevõtlus“. Iseenesest on see väga positiivne nähtus, aga järjest rohkem tõusetub küsimus: kuidas erineb sotsiaalne ettevõte meile harjumuspärasest mittetulundusühingust või sihtasutusest ning nö päris ärivormidest?

Kokkuvõtlikult öeldes on erinevused järgmised. Loe edasi